Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) vähenes selle aasta esimeses kvartalis aastataguse ajaga võrreldes 1,9 protsenti, näitavad statistikaameti esialgsed andmed. Viimati kahanes Eesti majandus neli aastat tagasi.
LHV majandusanalüütik ja endine majandusminister Heido Vitsur üllatus, kui palju majandus ühe kvartaliga kahanes. “Summaarselt –1,9% võrreldes möödunud aastaga on minu jaoks ootamatult suur. Arvasin, et jääme väiksema miinuse juurde, mitte üle ühe protsendi,” ütles Vitsur. Tema sõnul ei viinud näiteks SEB oma aastaprognoosi asjatult madalaks. Vitsuri sõnul oli varasemast teada majandusaktiivsus, eriti ekspordi suunal koos ehitus-, transpordi- ja logistikasektori nõrkusega.
Statistikaameti teatel seni Eesti majanduse peamisteks veduriteks olnud tegevusalade lisandväärtuse kasv aeglustus või lisandväärtus hoopis vähenes. SKP kasvu pidurdas ameti esialgsel hinnangul enim majandustegevus transpordi, kinnisvara ja energeetika alal. Kinnisvaraalase tegevuse lisandväärtuse vähenemise peamiseks põhjuseks on kiirelt kasvanud hinnad.
Statistikaameti teatel on energeetika lisandväärtuse kahanemisel oluline roll soojal talvel ning elektrienergia omatoodangu osalisel asendamisel imporditud elektrienergiaga. Eesti Energia elektri jaemüük vähenes selle aasta alguses suuresti tulenevalt madalamatest elektri turuhindadest, mille põhjustas omakorda tavapärasest soojem talv.
Ehitajatele on vähe tööd anda. Kinnisvarasektori nõrkust näeb Vitsur seoses ehitusega. “Kui kinnisvarasektoris ei ole nõudlust, siis ei ole ka ehituses. Nõrk nõudlus ei ole kuidagi pöördumas ja meie sisenõudlus ei suuda majanduses enam üleval hoida seda, mis mujal maailmas puudu jääb,” märkis Vitsur. Tema sõnul ei suuda välissektori miinuseid Eesti avatud majanduses kuidagi tasakaalustada ka palgakasv ega tööhõive püsimine.
Eesti Kinnisvarafirmade Liidu juhatuse liige ja kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark ütles, et teda üllatas, kuidas said kõrgemad hinnad lisandväärtust vähendada. “Minu jaoks jäi segaseks, kuidas vähendab ettevõtete kallimalt müüdav kaup lisandväärtust,” sõnas Toompark. Ta täpsustas, et kerkinud on elamispindade hind, kuid äripindade hind ei ole üle kuumenenud.
Toompargi sõnul on I kvartalis kasvanud elamispindade tehingute arv, mida pole pidurdanud hinnatõus. Ta lausus, et elamispindade hinnatõus, mis on mitu korda suurem sissetuleku kasvust, võiks justkui pidurdada tehingute mahu kasvu, kuid reaalsus on vastupidine. Kinnisvaraspetsialist selgitas, et praegu tulevad suure mõjuga näitajad peamiselt Tallinnast ja Tartust, teiste piirkondade osa on oluliselt väiksem.
Kinnisvarahindade langus pole tõenäoline. Kui Toompargi sõnul langes aprillis elamispindade tehingute arv minimaalselt, siis kuunäitajate põhjal ei julge ta suuri järeldusi teha. “See oleks liiga lühike periood,” ütles Toompark. “Ettepoole vaadates mõtleksin sellele, et sissetulekud kasvavad jõudsalt vaatamata majanduslangusele,” lisas ta. Samuti kasvas esimeses kvartalis eluasemelaenude käive ja kui tehinguid peaks jätkuvalt juurde tulema, siis oleks kinnisvaraspetsialisti sõnul keeruline hindade langust uskuda.
Tema hinnangul poleks pikemas perspektiivis (3–5 aastat – toim) senise tempoga hinnakasv kasulik. Hinnad on kasvanud liiga kiiresti, mistõttu tempo mahavõtmine oleks turule tervislik. “Kinnisvaraturg ei saa muul majandusel eest ära joosta,” märkis Toompark. Tema hinnangul oleks optimaalne kinnisvarahindade reaalkasv 5–6% aastas, kui Eesti majandus kasvaks samal ajal kiiremini Euroopa keskmisest.
Eesti majanduskasvu suurima mõjutaja – töötleva tööstuse kasv – pidurdus statistikaameti teatel peamiselt elektroonikaseadmete ning keemiatoodete tootmise lisandväärtuse kahanemise tõttu. Samas andis puidutööstus olule positiivse panuse.
Vitsuri hinnangul ei suuda puidutööstuse esindajad majanduskasvu üleval hoida. Kui puidutööstus peaks isegi paar protsenti kasvama, siis ei suudaks see majandust tasakaalustada. “Kui vaadata tööstuse viimaseid ekspordinäitajaid, siis pooled sektorid on siiski nullis või miinuses. Plussis sektoreid on vähe,” märkis ta.
Lootus ekspordi kasvul. Teise kvartali kohta ei julge Vitsur tuntavat pööret prognoosida. “Teine kvartal on poole peal ja keegi pole hurraa hüüdnud. Teine poolaasta võib mingil määral paraneda, sest Euroopa on osaliselt paranemistrendil, kuigi ka seal on signaalid ebamäärased,” märkis ta. Vitsuri sõnul on ainuke lootus ekspordil, kus välisnõudlus tugevneks piisavalt, et ekspordi kasv tõmbaks ka muud sektorid mingil määral käima.
Rahvusvaheliste kaubavedude ekspedeerimisfirma DSV Transport juhi Jaan Lepa sõnul oli esimene kvartal neile parem kui eelmisel aastal, kuid jäi ootusele alla. Samas üllatas, et statistikaamet nimetas transpordisektorit Eesti majanduse üheks piduriks. “Veomaht on meil olnud sellel aastal esimeses kvartalis tõepoolest tagasihoidlikum, kui me ootasime,” ütles Lepp. “Ei ole midagi hullu ja suurt kukkumist ei näe, aga arvasime ning lootsime suuremat töömahtu.”
Tänavune esimene kvartal oli ettevõttele parem kui mullu, aga Lepa sõnul lootsid nad, et tuleb veel parem. “Otsest miinust meie ei näe,” tõdes ta.
Lepp ütles, et nad ei ole põhjalikku analüüsi teinud, miks veomaht on kahanenud. “See on üldine pilt. Me oleme endiselt positiivsed ning arvame, et Eesti riik on tubli ja saab kõigega hakkama. Meil pessimismi ei ole. Võtame seda kui rahuliku aasta algust,” märkis Lepp.
Mis on mis
Täpsustatud andmed veel tulevad
Ainult tootmise meetodil koostatava majanduskasvu esialgse hinnangu arvutuste aluseks on maksu- ja tolliameti käibedeklaratsioonide põhjal laekunud info ja kuu statistiliste vaatluste andmed. Seetõttu võib esialgne hinnang erineda SKP täpsustatud näitajast, mis koostatakse kvartaalsete andmete põhjal tarbimise, tootmise ja sissetulekute meetodil. 2014. aasta I kvartali täpsustatud SKP avaldab statistikaamet 9. juunil.
Allikas: statistikaamet
Kommentaar
Langus võib jätkuda ka teises kvartalis
Ruta Arumäe, SEB majandusanalüütik
Langus ilmselt jätkub ka teises kvartalis võrreldes eelmise kvartaliga, kuigi oodatavalt väiksemas määras.
Majanduse aastakasvu positiivseks taastumist ootaks ma kõige varem järgmisel aastal. Kuna langus ei ole majanduses ühtlane, ei ole ka inimeste olukord selles sarnane. On inimesi, keda langus puudutab rohkem, ja teisi, keda see vähem puudutab.
Üldises plaanis suurendab see kindlasti ka ebakindlust majanduses tervikuna ja tähendab nii mõnelegi ettevõttele ja ka riigile taas kohandumisplaanide elluviimist.
Oodatult oli peamiseks langussektoriks transport. Lisaks kahanesid veel kinnisvarasektor ja energeetika, samuti sugugi mitte üllatuslikult. Ehitust pole statistikaamet eraldi välja toonud, kuid ilmselt oli ka see üks peamisi langussektoreid. Sektorid, mis siiani olid kasvu vedavad, on kasvus aeglustunud, sealhulgas töötlev tööstus.
Seega ühe järeldusena võib välja tuua, et majanduse nõrkus on levinud laiemaks, kui see eelmisel aastal oli, kuid ilmselt on ikkagi mõni valdkond, kus ka kasv on säilinud.
Eksport oli esimeses kvartalis languses ja see ei tõota paranevat majanduse väljavaadet ka järgmiseks kvartaliks.
Langus meile üllatust ei valmistanud
Oleg Ossinovski, transiidiettevõtja
Esimeses kvartalis transpordisektor kahanes, kuid see oli ootuspärane ja kellelegi see üllatust ei valmistanud.
Meie ettevõttes oli langus ja ka kogu turg Eestis kahanes. Langus oli nii võrreldes eelmise kvartali kui ka eelmise aasta esimese kvartaliga. Olukord on halb – transpordisektori langus on suurem kui SKP langus.
Eks vaatame, mis edasi saab. Ma arvan, et teine kvartal tuleb sama halb nagu esimene. Ma ei usu, et ka teises kvartalis majandus langeb, ei usu, et transpordisektor mõjutab majandust nii palju. Esimeses kvartalis mõjutas majandust soe talv ja energeetika müük.
On ka positiivseid märke
Taavi Rõivas, peaminister
Esialgsete andmete järgi on majanduslangus oodatust suurem ja tekitab muret.
Samas on märgid kohati vastukäivad. Ühelt poolt näitab statistika SKP langust, teiselt poolt on maksulaekumised olnud oodatust oluliselt paremad ja palgad on kiirelt kasvanud. Registreeritud tööpuudus vähenes aprillis kiiresti – 5,6 protsendilt 5,1 protsendile.
Igal juhul tasub tähelepanelikult edasist arengut jälgida ja numbrite taga sisu näha. Ühe põhjusena on juba välja toodud soojast talvest tulenev mõju energiasektorile, aga kogupilti see siiski ei selgita.
Kui vastata küsimusele, kuidas tuleb edasi tegutseda, siis jätkuvalt on oluline Eesti majanduse mitmekesistamine nii toodete kui ka turgude koha pealt.
Jõulisemalt tuleb tegeleda tootearenduse ja innovatsiooniga ning investeerida suurema lisandväärtuse tootmisesse.
Koalitsioon peab osa lubadusi tagasi võtma
Urmas Reinsalu, IRLi esimees
Juhtisime juba mitu kuud tagasi tähelepanu sellele, et riigikassale rahaliselt kalleid lubadusi andes tuleb jääda konservatiivseks, sest Eesti majandust ei oota ees parimad ajad, kuna meie eksporditurgudel on mõõn.
Nüüd on selge, et kahjuks nii lähebki ja veel tänu hinnatõusule kasvavast riigieelarvest ei ole ajutisel valitsusel võimalik plaanitud mahus kulusid katta. Kui valitsus ei soovi planeeritud defitsiiti suurendada, tuleb osa lubadustest tagasi võtta. Vastasel juhul on see “pärast meid tulgu või veeuputus” stiilis käitumine.
Vastutustundlik on kiiremas korras uus riigieelarve strateegia üle vaadata. Sinna kuhjatud püsikulude kasvust tuleb õhk välja lasta, muidu juhtub avarii. Kõige murettekitavam on see, et valitusel puudub reaalne plaan, kuidas majanduslangusest välja tulla.
Kindlasti ei ole lahenduseks ettevõtjatele täiendava maksukoormuse ja uute bürokraatlike kohustuste panemine ning eelarve tasakaalu põhimõttest loobumine.
Kokkuvõttes tähendavad need uudised seda, et tegelik inimeste elatustaseme kasvu allikas ehk reaalne majanduskasv on löögi all, selle asemel tõusevad aga hinnad ja riigi kulud.
Ken Rohelaan
Alyona Stadnik
http://leht.aripaev.ee/?PublicationId=127D1EED-958B-44EB-91D4-FC6E2D8307EF&paperid=DF5743E2-1921-427D-99E2-BAB4380651C9&selectedDate=2014-05-13
