Esialgsetel andmetel kasvas Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2013. aasta III kvartalis eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes 0,4%, teatab Statistikaamet.
Sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKP tõusis võrreldes eelmise kvartaliga samuti 0,4%.
Majanduskasvu panustas juba teist kvartalit järjest enim kaubanduse tegevusala jaekaubanduse stabiilse kasvu toel. Suurimad SKP kasvu positiivselt mõjutajad olid veel info ja side ning haldus- ja abitegevuse tegevusalad.
Ehituse tegevusala, mis oli eelmisel aastal üks peamisi majanduskasvu vedaja, näitas sarnaselt 2013. aasta kahe esimese kvartaliga langustrendi. Ehituse tegevusala oli III kvartalis suurim majanduskasvu pidurdaja. Ehituse languse taga võib näha Euroopa Liidu vahendite (lõppemas on eelarveperiood 2007–2013) ja CO2 müügitulude äratarvitamist. Lisaks olid suurimad SKP vähendajad veel kinnisvaraalane tegevus ning põllumajandus.
Netotootemaksude panus Eesti majandusse oli negatiivne. Nende 2%-line langus oli põhjustatud peamiselt käibemaksu laekumise vähenemisest, samas suurenes aktsiiside laekumine. Võrreldes 2012. aasta III kvartaliga kasvasid ka subsiidiumide väljamaksed.
Eesti suurima tegevusala (töötlev tööstus) muutus jäi hinnamõjusid arvesse võttes 2012. aasta III kvartali tasemele. Töötleva tööstuse lisandväärtus sõltub toodangu väljaveost, mille kasv III kvartalis aeglustus. Töötleva tööstuse toodangu eksport mõjutab kogu majanduse kaupade väljavedu. Hinnamõjusid arvesse võttes kahanes kaupade eksport III kvartalis eelmise aasta III kvartaliga võrreldes 3%, kaupade import kasvas 1%.
SKP, kaupade ekspordi ja impordi reaalkasv, I kvartal 2008 – III kvartal 2013
Täpsustatud III kvartali SKP avaldab Statistikaamet 9. detsembril.
