Majanduskasvu aeglustumine 2013. aastal ja sisemajanduse koguprodukti (SKP) kahanemine 2014. aasta alguses pole majapidamiste majanduslikku olukorda ega riigieelarvet seni veel märkimisväärselt halvasti mõjutanud. Tööturul on jätkunud jõuline palgatõus ning see on taganud maksutulude hea laekumise. Viimase aasta jooksul valdavalt tootmiskulude ja toodangu hinna kasvust veetud majanduse nominaalse mahu suurenemine pole sellises ulatuses enam võimalik. Eesti majandusarengu, riigi rahanduse hea seisu ning majapidamiste heaolu tõusu jätkumise eelduseks on majanduse reaalkasvu kiirenemine.
Majanduskasv hakkab kiirenema selle aasta vältel, jäädes esimese kvartali nõrkuse tõttu aasta kokkuvõttes 0,7% juurde ning kahel järgneval aastal kasvab majandus 3,5-4%. SKP vähenemist esimeses kvartalis põhjustasid üksikud tegevusalad, neist enim veondus ja laondus, energeetika ning ehitus. Kuna energiasektori toodang kahanes sooja talve ning imporditud energia osakaalu suurenemise tõttu, taandub selle tegevusala negatiivne panus juba teises kvartalis. Veonduse ja laonduse negatiivne panus majanduskasvu väheneb võrdlusbaasi muutumise tõttu samuti teises kvartalis, sest selle tegevusala lisandväärtuse langus sai alguse eelmisel aastal samal ajal. Nõudlus eksporditurgudel, mis on ettevõtete hinnangul tootmist seni enim piiranud, hakkab järk-järgult paranema. Kuna tootmisvõimsus on majanduses veel alarakendatud, on ettevõtetel võimalik suurenevaid tellimusi ka täita.
Majanduskasv euroalal tervikuna on taastunud oodatud tempos, kuid mitmel peamisel Eesti eksporditurul on kasv kiirenenud loodetust tagasihoidlikumalt. Üksikute turgude ootamatu areng seab ettevõtete jaoks olulisele kohale paindlikkuse nii toodete ja turgude mitmekesistamise kui ka olemasolevate turgude asendamise suhtes. Selle aasta alguses väliskeskkonda nõrgestanud konflikt Venemaa ja Ukraina vahel kahandas ajutiselt ettevõtete ja kodumajapidamiste kindlustunnet, kuid reaalne mõju majandusele on seni olnud väike. Olukorra pingestumise ja sanktsioonide kehtestamise korral võivad siiski ekspordivõimalused osutuda prognoositust kesisemaks nii vahetu kaubandusliku mõju tõttu Venemaa ja Ukrainaga kui ka teiste kaubanduspartnerite kaudu. Sel juhul lükkuks edasi ka Eesti majanduskasvu taastumine. Negatiivse stsenaariumi realiseerumise korral on Eesti majanduse vastupanuvõime parem kui eelmise kriisi ajal, sest majanduse laenukoormus on madalam ning võlgnevus välismaailma ees väiksem.
Kvalifitseeritud tööjõu puuduse probleem ning sellest tulenev surve palkadele eelseisvatel aastatel ei leevene. Palgakasv siiski aeglustub, sest ettevõtete võimalused endises tempos palgakulusid suurendada on piiratumad. Palgakasvu kohanemisvajadusest annab märku konkurentsivõimet kaotavate ettevõtete osakaalu suurenemine, ettevõtete vähenenud kasumlikkus ning aeglane hinnakasv välisturgudel, mis piirab järjest enam palgakulude edasist ülekandmist hindadesse. Eelolevatel aastatel peab avalik sektor hoiduma palgakasvu vedamisest, sest see raskendaks palgakulude kasvu kohanemist erasektoris. Kui erasektoris palgakasv aeglustub, siis peab selleks olema valmis ka avalik sektor.
Prognoosi järgi langeb tööpuudus aeglaselt, sest töötute kvalifikatsioon ei vasta sageli ettevõtete nõutule. Struktuurse tööpuuduse probleemi lahendamine eeldab valitsuselt aktiivse tööturupoliitika jätkamist, mida toetaks ka regionaal-, haridus- ja rahvastikupoliitika. Kahaneva ja vananeva rahvastiku tõttu on tarvis astuda veelgi jõudsamaid samme tööjõus osalemise suurendamiseks. Kuna valitsuse tegevuse mõju avaldub pikema aja jooksul, tuleb ettevõtetel paratamatult tööjõupuuduse leevendamiseks ka ise töötajate oskuste arendamisse panustada. Palgasurvetega toimetulek eeldab ettevõtetelt investeerimist eelkõige tootmise efektiivsemaks muutmisse. Eeldused investeeringute kasvu kiirenemiseks on soodsad, sest laenuintressid püsivad madalal tasemel ja pangalaenud on kergesti kättesaadavad.
Majapidamiste tarbimis- ja investeerimisotsuseid hakkab mõjutama sissetulekute kasvu aeglustumine ning reaalse ostujõu tõusu pidurdab järgmistel aastatel ka tarbijahindade inflatsiooni kiirenemine. 2014. aasta esimese poole väga aeglane inflatsioon hakkab järk-järgult kiirenema partnerriikide majandusolukorra paranemise tõttu, mis tõstab Eestisse imporditavate toodete hindu. Kodumaine hinnakasv püsib samuti mõõdukas, sealjuures tuleneb osa hinnakasvust aktsiiside tõstmisest. Inflatsioon kiireneb 2014. aasta 0,8%lt 2015. aastal 2,4%ni ning 2016. aastal 2,7%ni, edestades sellega euroala keskmist hinnakasvu. Euroala keskmisest kiirema hinnakasvu põhjuseks on majanduse ja sissetulekute kiirem kasv.
Valitsemissektori eelarve tasakaal halveneb sel ja järgmisel aastal varem prognoositust nõrgema majandusolukorra ja uue valitsuskoalitsiooni lõdvenenud eelarvepoliitika tõttu, eelarve defitsiit hakkab tänu majandustsükli positiivsele mõjule vähenema 2016. aastal. Uue eelarvestrateegia järgi on riigi rahanduse eelseisvate aastate eesmärgid varasemast lõdvemad – nominaalse ülejäägi saavutamine on edasi lükatud ning majandustsükli mõjudest puhastatud struktuurset eelarve ülejääki on korrigeeritud madalamaks. Eesti Panga hinnangul pole struktuurne eelarve tasakaal praeguste eelduste kohaselt prognoosiperioodi jooksul siiski saavutatav, kuna maksutulude jõuline kasv on vastuolus näiliselt nõrga majanduskasvuga. Kuigi valitsemissektori rahanduse seis püsib prognoosi järgi üldjoontes tugev, peaks eelarve-eesmärgid olema seatud piisava varuga, et olukorra ettenägematu halvenemine ei tooks kaasa ootamatuid muudatusi maksupoliitikas. Eesti eelarvestrateegia peaks lähtuma sellest, et maksukeskkond oleks nii ettevõtete kui ka majapidamiste jaoks stabiilne ja usaldusväärne.
