Eesti sisemajanduse kogutoodang kasvas Statistikaameti esialgsel hinnangul aastases võrdluses 0,6%. Tagasihoidliku kasvu taga on valdavalt kütuse ja alkoholi varude suurenemine osaliselt teise kvartali arvelt. Nii sissetulekute, kui tarbimise kasv jätkus teises kvartalis siiski esimese kvartaliga võrreldavas tempos ning majandususalduse koondindeks püsis ajaloolise keskmise tasemel.
Teise kvartali majanduskasvu näitajat mõjutas negatiivselt netotootemaksude komponent, mis andis aktsiiside laekumise tõttu olulise negatiivse panuse. See oli seotud aktsiisikaupade varude kogumisega jaanuaris enne aktsiisitõusu, mistõttu tuleks esimese ja teise kvartali tulemusi vaadata koos. Erasektori sissetulekuid see ei mõjutanud, küll aga nihutas riigieelarve tulusid osaliselt teisest kvartalist esimesse ning moonutas aastaseid kasvumäärasid.
Lisandväärtuse kasv võis teises kvartalis kiireneda, kuid seda valdavalt siseturule orienteeritud tegevusalade toel. Positiivse panuse andsid jaekaubandus, hästi läks automüügis, info- ja sidevaldkonnas ning majutuses–toitlustuses. Kasvu toetas ka töötlev tööstus, kus toodangu maht taas suurenes. Majanduskasvu pidurdas endiselt logistikasektor, kus jätkus kaubavoogude vähenemine sadamates ning raudteel, mis tõi kaasa töömahtude languse ka laondust ja veondust abistavatel tegevusaladel.
Palgatulu kasv jätkus Maksu- ja Tolliameti andmetel esimese kvartaliga samas tempos (6%) ning kaubandusettevõtete müügitulu kasv kiirenes. Tarbimisjulguse püsimist võib oodata ka lähitulevikus, kuna tarbijate kindlustunne on kasvutrendis. Elanike laenujääk kasvab mõõdukas, kuid stabiilses tempos.
Eesti eksporditurgudel on mõningaid paranemise märke – Soome ja Rootsi import kasvab ning Venemaa majanduslangus on peatumas. Pärast aasta kestnud langust pöördus Eesti kaupade eksport teises kvartalis kasvule (5%). Paranenud ekspordi taga olid siiski mõned üksikud tegevusalad, kus valdava osa moodustasid suure osakaaluga sideseadmed.
Rahandusministeerium avaldab oma järgmise majandusprognoosi septembri keskel.
