Eesti elamispindade üüriäri on suhteliselt ebaprofessionaalne, sest valdavalt on tegemist äriga eraisikult-eraisikule. Siiski võib öelda, et majandussurutis on siin tegemas korrektuure ja turule on tulemas ka professionaalseid üürileandjaid.
Eestis on käesoleva aasta alguse seisuga statistikaameti andmetel 653 600 eluruumi. Pole saladus, et valdavalt elavad Eesti inimesed endale või lähedasele kuuluval elamispinnal. Hinnanguliselt 15-20% inimestest elab üürimajas või -korteris. Seega võib arvata, et üüritavaid eluruume on suurusjärgus 100 kuni 130 tuhat.
Konkreetne statistika üürileantavate ja võetavate eluruumide kohta puudub. Hinnanguliselt võib arvata, et valdav enamus üürileantavatest eluruumidest kuulub eraisikutele, st üürileandjad on üksikisikud, kellele enamasti kuulubki üks „üleliigne“ elamispind, mida üürile antakse.
Selline killustatud ja väiksemastaabiline äri ei luba paraku koguneda oskusteabel. Nii võib öelda, et eranditega, kuid siiski on Eesti elamispindade üüriäri äärmisest ebaprofessionaalne. Eraisikust üürileandjad enamasti ei suuda olla kursis kõikide enda ja üürilevõtja kohustuste ja õigustega. Kui aga kaks ebaprofessionaalset osapoolt kokku saavad, siis on konfliktid hõlpsad kerkima.
Selgelt on valdav konfliktide allikas raha. Eraisikust üürileandja ei suuda üüriäris tekitada mastaabiefekti, mille näitena võib tuua, et kümne üürikorteri haldamine on vähem, kui kümme korda ühe korteri haldamisest kallim. Seega peaks professionaalse üüriäri olemusse kuuluma teenuste hulgi sisseostmine, et seeläbi tarbijale vastuvõetavat hinda pakkuda – seda näiteks kas või üürikorterite sisustuse osas.
Tänane eraisikust üürileandja ei suuda ka päris vastata turu nõudlusele. Klassikalise pikemaajalise üüriperioodi soovi kõrval eksisteerib täiesti arvestatav hulk soovijaid lühemaajaliseks elamispindade üürilevõtmiseks – näiteks kas remondiperioodiks, töölähetuseks või ka peretüli ajaks. Eraisikust üürileandja aga soovib kortereid anda üürile vähemalt aastaseks perioodiks.
Turule on professionaale tulemas. Mainida võiks viimasel ajal aktiivselt tegutsevad Soome päritolu ettevõtet Forenom, kes on turule tulnud Eesti oludes üsnagi uudse teenusega. Selle käigus võetakse omanikelt aastaks või ka pikemaks ajaks kortereid üürile, et need omakorda kuuks-paariks edasi allüürile anda. Ettevõtte tegevuse mastaap ja professionaalne asjade korraldus võimaldavad pakkuda elamispindu üldisest turutasemest mõistlikuma hinnaga, antud juhul ilma vahendustasuta, mis on tarbija jaoks juba oluline võit.
See peabki olema professionaalse ja täna turult veel praktiliselt puuduva üüriäri funktsioon, mis annab üürilevõtjale võimaluse saada üürielamispind mõistliku hinnaga. Lisaks mõistlikule hinnale on tarbija huvides leida professionaalse üürileandja veel seetõttu, et professionaal teab enda kohustusi ja õigusi, millest eraisikust ühe korteri opereerijal reeglina aimduski ei ole.
Majandussurutis ja keerulised ajad kinnisvaraturul sunnivad loodetavasti sellele, et üürisektori osakaal suureneb ja turule tulevad professionaalsed üürileandjad. See loob kinnisvaraturule alternatiive, millest paljudki täna loobuvad just sel põhjusel, et puudub sügavam usaldus üksiküritajatest üürileandja vastu.
