Euroopa Komisjoni poolt 27. septembril avaldatud andmetel on Eesti majandususaldusindeks* septembris pikaajalise keskmise (=100) suhtes 102.3 punkti ja see on 0.3 punkti parem kui augustis. Kindlustunne (sesoonselt silutud andmetel) paranes viimase kuuga tööstuses, kuid kahanes natuke kõigis teistes valdkondades.
Ka Euroopa Liidus tervikuna ja euroalal majandususaldus paranes. EL majandususaldusindeks oli septembris 100.6 ja tõus kuuga oli 2.4 punkti, euroalal oli indeks 96.9 ja tõus kuuga 1.6 punkti. Majandususaldus on nüüd paranenud 5 kuud järjest ja esimest korda peale 2011.aasta juulit üle pikaajalise keskmise taseme (s.t üle 100 punkti).
Majandususaldus on üle pikaajalise keskmise kolmes Balti riigis, Taanis, Saksamaal, Horvaatias, Ungaris, Rootsis, Maltal, Suurbritannias. Suurbritannia majandususaldus tegi kuuga kõige suurema tõusu, jõudes 115.4 punkti tasemele. Madal oli majandususaldus Küprosel, Kreekas, Hollandis, Portugalis, Poolas, Sloveenias, Slovakkias.
Eestile oluliste ekspordimaade majandususaldus on enamasti kõrgem Euroopa Liidu keskmisest, kuid riikide arengutrendid on erinevad. Nii oli majandususaldus Lätis 103.2 (tõus kuuga 0.5 punkti), Leedus 105.4 (langus kuuga 1.2 punkti), Rootsis 102.2 (langus kuuga 0.9 punkti). Soomes on majandususaldus pikaajalisest keskmisest olulisel madalamal tasemel (91.1) ja langes viimase kuuga 0.3 punkti. Soomes majanduskonjunktuuri halvenemine toimus nii tööstuses, kaubanduses, ehituses kuid vaatamata sellele tarbijate kindlustunne isegi natuke tõusis.
*Euroopa Komisjoni poolt avaldatav töötleva tööstuse, jaekaubanduse, ehituse, teeninduse ja tarbijate sesoonselt silutud kindlustunde indikaatorite koondnäitaja (100 = pikaajaline keskmine 1990-2013). Eesti andmed kogub ja edastab Eesti Konjunktuuriinstituut
