Euroopa Komisjoni poolt avaldatud andmetel on Eesti majandususaldusindeks* jaanuaris pikaajalise keskmise (=100) suhtes 104.8 punkti, mis on 2.1 punkti parem kui detsembris. Kindlustunne paranes tööstus-, ehitus- ja teenindussektoris ning halvenes kaubanduses ja tarbijatel. Kindlustunne on pikaajalisest keskmisest kõrgem tarbijatel ja kõigis ärisektorites välja arvatud ehitus.
Ka Euroopa Liidus tervikuna ja euroalal majandususaldus paranes. EL majandususaldusindeks on jaanuaris 104.7 (tõusis kuuga 0.9 punkti), euroala indeks on 100.9 (tõus kuuga 0.5 punkti). Majandususaldus on nüüd paranenud 9 kuud järjest.
Majandususaldus on kõige kõrgem Ungaris (117.1) ja Suurbritannias (115.9) ning kõige madalam Küprosel (91,3) ja Luksemburgis (90.1).
Euroala suurriikidest langes majandususaldus Hispaanias ja Itaalias, ning tõusis Prantsusmaal ja Saksamaal.
Eestile oluliste eksportpartnerite majandususaldus on enamasti kõrgem Euroopa Liidu keskmisest, kuid arengutrendid on erinevad. Nii oli majandususaldus Rootsis 109.1 (tõus kuuga 0.9 punkti), Lätis 105.8 (tõus kuuga 1.2 punkti), Leedus 105.3 (tõus kuuga 1.7 punkti). Soomes on majandususaldus pikaajalisest keskmisest madalamal (95.2) ja langes viimase kuuga 2.0 punkti. Soomes tarbijate kindlustunne tõusis, kuid kõik äribaromeetrid langesid.
*Euroopa Komisjoni poolt avaldatav töötleva tööstuse, jaekaubanduse, ehituse, teeninduse ja tarbijate sesoonselt silutud kindlustunde indikaatorite koondnäitaja (100 = pikaajaline keskmine 1990-2013). Eesti andmed kogub ja edastab Eesti Konjunktuuriinstituut
