Majanduselu hoogne edenemine on paljudele andnud võimaluse korter maja vastu vahetada. Maja soovivad osta kõik, kel selle jaoks vähegi võimalusi on.
Tallinnas on olulisemad elamurajoonide arendusprojektid jagunenud Pirita-Viimsi ja Kakumäe suunale. Kommunikatsioonidega kruntide hinnad on seal vahemikus vastavalt 200-1200 ja 200-1300 krooni. Kallimad krundid asuvad mere ääres, madalama hinnaga krundid on suuremad või asuvad merest eemal.
Aja jooksul on eelistused hakanud muutuma. Lagedal platsil olevad krundid enam nii hoogsalt ei müü. Sellisel krundil kunagi maja ostnud üritavad kolida kõrghaljastusega rohelisemasse piirkonda. Järjest olulisemaks muutub looduskeskkond (kõrghaljastus) ning arenenud infrastruktuuri (kaubandus, teenindus) olemasolu.
Harjumaa kiiremini arenevad piirkonnad on justkui Tallinna pikendused, mis sirutavad haarmeid pikki rannikut. Sisemaa suunal (Tartu, Pärnu või Viljandi maantee ääres) on uusi projekte tunduvalt vähem.
Uue trendina on prognoositav Tallinnast suvilate ostmine alalise elukoha asemel teiseks koduks. Sobilik suvila asub reeglina Tallinnast mitte kaugemal kui 40-50 kilomeetrit.
Tugevat potentsiaali selles vallas omavad Tallinnast lääne suunda jäävad Laulasmaa, Lohusalu, Vääna-Jõesuu ja Suurupi piirkonnad. Tallinnast idasuunda jäävad Kaberneeme, Salmistu. Vähetähtsad pole ka suvepealinn Pärnu ja saared.
Teise kodu soetamise suundumus jätkab uuel tasemel kommet maist septembrini suvila üürile võtta. Ostmise lisaväärtusena on selles näha soovi tõusval turul kinnisvarasse investeerida. Taolise investeeringu maht jääb suurusjärku 300 000 kuni 500 000 krooni.
Teise alalise elukoha ostja on sageli kesklinnas korterit omav edukas kontoritöötaja, kes aeg-ajalt soovib linnamüüride vahelt rohelusse pääseda. Tallinna või pealinna lähiümbruse majaomanikud teisest kodust ei unista.
Samuti jätkub tugeva loodussäästliku suunitlusega projektide edu. Näitena võib siia tuua Leppneeme-Miku elamurajoon, kus krundi ruutmeetri hind on 200-280 krooni.
