Ettevõtete võlakohustused suurenesid teises kvartalis aastatagusega võrreldes 2,7%. Kasvu toetas välismaalt kaasatud võlavahendite suurenemine. Välismaalt võetud laenude ja seal emiteeritud võlakirjade osatähtsus ettevõtete võlakohustustes suurenes pisut, ulatudes kvartali lõpuks 37%ni.
Ettevõtete omavahendid vähenesid teises kvartalis veelgi. Nõrgenenud välisnõudluse ja kasvavate tööjõukulude tõttu jätkus ettevõtete kasumi kahanemine, mis kajastus mullusest ligi 3% väiksemas omakapitali mahus. Kuivõrd laenukohustused samal ajal suurenesid, tähendas see ettevõtete finantsvõimenduse suurenemist. Samas on Eesti ettevõtete kapitalipuhver tänu varasematel aastatel reinvesteeritud kasumile endiselt suhteliselt suur ning finantsvõimendus Euroopa Liidu keskmisest väiksem.
Majapidamiste finantssäästud on viimastel aastatel kasvanud kiiremini kui võlakohustused. Võlakohustused kasvasid aastaga 4,7% – mõnevõrra kiiremini kui nominaalne SKP. Majapidamiste võlakoormus SKP suhtes püsis muutumatuna 40% tasemel. Majapidamiste omanduses olev sularaha ja hoiused kasvasid võlakohustustest peaaegu poole kiiremini‒ aastaga ligi 9%. Võlakohustuste maht on hoiuste omast ligi 24% suurem, kuid see vahe on alates 2009. aastast pidevalt vähenenud.
Eesti residendid paigutasid välismaale II kvartalis rohkem vahendeid kui sealt kaasasid. Eesti majandus on viimastel aastatel enamikes kvartalites olnud netolaenuandja, kuna kodumaine säästmine on investeeringutest suurem.
Jana Kask
Eesti Panga finantsstabiilsuse osakonna juhataja asetäitja
