Statistikaameti andmetel kiirenes keskmise brutokuupalga tõus 2015. aasta teises kvartalis esimese kvartali 4,5%lt 5,8%ni.
Tänu sellel aastal kehtima hakanud maksumuudatustele tõusis keskmine netokuupalk 7,3%. Kuna tarbijahinnad langesid teises kvartalis aastavõrdluses 0,1%, kerkis reaalpalk 5,9%.
Tööandja omaniku liigi järgi tõusid palgad kõige kiiremini kohalike omavalitsuste haldusalas, 8,5%. Sealne palgatõus oli kiire hariduse ja tervishoiu tegevusala tõttu.
Haridusministeeriumi palgamonitooringu põhjal oli kooliõpetajate keskmine palk 2014. aastal kõrgem kui Eesti keskmine. Õpetajate palgad tõusid keskmisest palgast kiiremini ka 2015. aasta esimesel poolel. Tervishoius on palgad kerkinud samuti hoogsamalt kui majanduses keskmiselt, 8,1%.
Eesti omanikega eraettevõtetes tõusis keskmine palk 5,8%, kuid ilma töötajate registreerimiskohustuse mõjuta oleks see tõus olnud kiirem. Tänu töötamise registrile vähenes hõive alaraporteerimine, kuid maksu- ja tolliameti andmetel oli uute deklareeritud palgatulu saajate keskmine palk miinimumpalga lähedal ja märksa madalam kui vastava tegevusala keskmine.
Maksu- ja tolliameti palgaväljamakse statistika näitab, et palgaerinevused on järjepidevalt vähenenud. Palga mediaanväljamakse on kasvanud viimase kümne aasta jooksul kiiremini kui keskmine palk. Mediaanpalk moodustas 2015. aasta teises kvartalis peaaegu 80% keskmisest palgast, kümnendi eest aga 73%. See tähendab, et keskmine palk väljendab järjest paremini keskmise töötaja palgatulu.
Kuna majandus kasvas 2015. aasta teises kvartalis kiirhinnangu põhjal 1,9% ning hõive suurenes, kerkis palgafondi osakaal SKPs. Ettevõtetel on seega järjest suurem surve kasumeid taastada, mistõttu jääb edaspidi palgatõus pigem senisest aeglasemaks.
