Eluasemelaenu tulumaksusoodustus on kasulikum kui noortekülade rajamine
Maksusoodustusest võidaksid kõik osalised
Noorteasulate kavandamise asemel võiks riik soodustada eluaseme ostu eluasemelaenu tagasimaksete tulumaksust vabastamisega.
Selle lihtsalt teostatava soodustuse abil ei võidaks mitte ainult noored pered vaid kõik uut eluaset soetavad inimesed.
Miskipärast leitakse tihti, et ainus võimalus inimest toetada on midagi tasuta anda. Ühe lihtsa seadusemuudatusega on aga võimalik suurendada kõigi eluasemeturu osaliste heaolu ning samal ajal edendada ka turgu.
Nimelt on otstarbekas muuta kogu eraisiku eluasemelaenu tagasimakse tulumaksuvabaks. Sisuliselt oleks tegu olukorraga, kus tuludeklaratsiooni täites on tulumaksuvaba tulu lahtrisse võimalik kirjutada eluasemelaenu tagasimakse kogusumma.
Praegu on tulumaksuvabad eluasemelaenu intressid. Laenu põhiosa tagasimakse tulumaksuvabastus annaks maksuametnikele pisut lisatööd, et lisaks intressidele jälgida maksumaksja laenumakse põhiosa suurust.
Eesti eluasemelaenu turg on stabiilses kasvutrendis, mistõttu võib arvata, et tagastatav tulumaks oleks aastas ligi 200 miljonit krooni, mis aasta- aastalt suureneks 5-10 protsenti.
1998. aastal tagastati Eesti Panga andmetel eluasemelaene 279 miljonit krooni. 1999 oli vastav number 813 ja mullu 751 miljonit krooni. Tulumaksuvabastuse puhul oleksid tagastatavad summad olnud vastavalt 73, 211 ja 195 miljonit krooni.
Arvestades süsteemi lihtsust, läbipaistvust, kulude kokkuhoidu ja otseselt aktiivsele inimesele suunatust ning seejuures elutingimuste kvaliteedi märgatavat paranemist, võib öelda, et see on väga madal hind, mida eluasemeprobleemide vähendamise eest maksta tuleb.
Eluasemelaenu põhiosa ja intresside tulumaksuvabastus alandaks reaalset kinnisvara eest makstavat või remondiks kulutatavat summat 26 protsenti. Miljonikroonise laenusumma puhul on tegu 260 000-kroonise soodustusega.
26-protsendiline kinnisvara reaalse soetamishinna alanemine avardab inimeste võimalusi uut kodu rajada, mis ongi ju kõigi eluasemeprogrammide ja -projektide eesmärk.
Eluasemelaenu põhiosa tagasimakse tulumaksuvabastuse idee tuum peitub aga asjaolus, et ühegi turuosalise huve kahjustamata on võimalik astuda radikaalseid samme, mis olukorda parandavad.
Välditakse ka ülekohut, mis noorteküla rajamisega paratamatult tekib, kui üks perekond saab uue kodu ja teine mitte. Samuti ei teki eramutega spekuleerimise ohtu, kui odavalt soetatud elamu müüakse turuhinnaga edasi.
KOMMENTAARID
Kits kärneriks 2001-02-21 00:43:45 Põõsas
… “et ühegi turuosalise huve kahjustamata on võimalik astuda radikaalseid samme, mis olukorda parandavad” Ah soo, kas räägiks aga ka sellest, kelle taskusse – teatud ringiga – osa sellest rahast läheb. Kuidagi vähe on sellest räägitud, miks kinnisvara firmad ja pangad neid soodustusi hirmsalt toetavad (ja Neiveltist on tehtud suur noorte perede sõber)… See oleks päris huvitav (ja mitte väga keeruline) ülesanne lahendada, palju neist soodustustest läheb ülalmainitud firmade taskusse ja palju saavad soodustustest noored pered (kehtib muidugi ka kõigi teiste soodustuste koha).
Kelle tasku raha läheb? 2001-02-21 09:10:45 Tõnu Toompark
Eelpool kommenteerijale vastuseks: intressitulu läheb pankadele, ehitusest saadav kasum läheb ehitusfirmadele, tulumaksust saadav omavalitsuse tulu läheb pikaajaliselt omavalitsusele, vahendustasu läheb kinnisvarafirmale… Mis aga kõige tähtsam – uus kodu ja/või elamistingimuste paranemisest saadav kasu läheb inimesele. Viimast praegusest kõvasti soodsamalt. Ei tasu kadedusest küüsi närida, et sellise skeemi juures kõik, sh. pangad ja kinnisvarafirmad kasu saavad.
Väga hea idee 2001-02-21 09:32:46 Mart
Minu isiklik arvamus oleks sama artikli kirjutaja omaga. Selline soodustus aitaks kindlasti oluliselt kaasa inimestele,kes sooviksid laenu/liisingu abil parendada oma elamistingimusi.
Täiesti nõus! 2001-02-21 09:47:13 Marge Kuusk
See on uus idee ja mis peab esialgselt andma sügavalt mõtlemisainet riigis otsustajatele. Arvan ka, et see idee ei ole ainult mõtlemiseks, vaid ka järgimiseks. Siin on juba inimese jaoks psüholoogiline moment. Kuna tasuta lõunaid ei ole olemas, siis sellisel kujul tulumaksu maksmine on kindlasti inimese jaoks meeldivam.
JUTT ÕIGE! 2001-02-21 10:27:17 Paul
Jutt õige! Lisaks veel juurde, et tulumaksuvabastuse piirmääraks võiks võtta antud piirkonnas kehtivad üürihinnad (Talinnas 2500.-, maal 500.-). Mis tulust ja selle maksustamisest me räägime, kui 50% palka läheb näiteks üürile ja kohustuslike maksetele ja teine 50% sõõgile ja esmatarbekaupadele? Tallinnas võiks tulumaksuvaba summa kuus olla 6000.- kr, Kapa-Kohilas saab ehk 2000.- krooniga hakkama. Lisaks oleks selliselt diferentseeritud tulumaksu vabastus heaks instrumendiks regionaalpoliitika kujundamisel. Eelarve augu lappimiseks võiks sisse viia proportsionaalse tulumaksu, lähtudes põhimõttest, et tulu tekib siis, kui esmased eluks vajalikud kulutused tehtud. Oleme põhjamaa inimesed ja peame elama ruumis, mis on soe, valge ja peab tuult. Selleks tehtavat kulutust ei saa nimetada maksustatavaks tuluks.
Paulile 2001-02-21 11:19:23 Margus
Paul jutt on puusse pandud. See pole ju regionaalpoliitika, kui Tallinnas saab suuremat tulumaksuvabastust kui Kapa-Kohilas. See on järjekordne Tallinna eelistamine ja siis ei jääks maale enam kedagi.
IGATI NÕUS 2001-02-21 11:34:42 JS
Tulumaksu soodustus oleks ikka igalpool, ükskõik kuhu ka ei tahaks elamist osta. See võimaldaks kindlasti üpris paljudel lahendada eluaseme mured. Igatahes idee on hea, kuid takistuseks võib saada meie valitsuse tahe seda rakendada.
Ei ole eriti läbimõeldud 2001-02-21 12:58:54 Kalev
1. “Miskipärast leitakse tihti, et ainus võimalus inimest toetada on midagi tasuta anda….” See on ju ka tasuta andmine aga teises vormis lihtsalt. 2. “Samuti ei teki eramutega spekuleerimise ohtu,…” Tekib väga otsene maksuspekulatsioonide oht. 3. “…ühegi turuosalise huve kahjustamata on võimalik astuda radikaalseid samme, mis olukorda parandavad.” Kui turuosalistena peetakse silmas kogu riigi elanikkonda, siis kahjustatakse väiksema sissetulekuga inimeste huve, sest nende maksukoormus väheneb vähem kui suurte sissetulekute inimeste oma, kes arvatavasti saavad lubada endale kallimaid elamuid. Sisuliselt tekiks nagu regressiivne maksusüsteem, millest võidavad kõige vähem need, kellel abi kõige rohkem vaja oleks. 4. Samuti liigub maalilm järjest enam loogilistel põhjustel tarbimise maksustamise suunas, antud variant on aga just vastupidine tee.
On läbimõeldud 2001-02-21 13:17:35 Tõnu Toompark
Tänan igal juhul asjalikke kommentaaride eest. 1. Millegi tasuta andmine ja millegi mitte võtmine on erinevad asjad. Tulumaksu mitte võtmine ergutab aktiivsust enese elamistingimuste parandamisel. Kas seda teha nii, et esmalt raha maksudena kokku koguda, siis kolm aastat mõtelda ja arengukavasid koostada, et siis kolm maja püsti lüüa? Seejuures tahab ju iga vaheetapp oma kümnist haarata. Lihtsam meetod on rahaliselt toetada otse neid, kel selle jaoks reaalne vajadus on. 2. Arvan, et idee positiivsed efektid kaaluvad maksumanipulatsiooniohu üles. Tegelikult on ju esimene samm kogu laenumakse tulumaksuvabastusele tehtud – intresside pealt saab kodanik tulumaksu tagasi. 3. See, et kellelegi jääb tulumaks tagastamata ei ole huvide kahjustamine. Küsimus on selles, kas sama raha suunatakse eluasemepoliitikasse suure ringiga (kus teel paratamatult kadusid ette tuleb) või otse (kus kaod on minimaalsed). Väljapakutud otsetee valikul suunatakse raha konkreetselt neile (ja ainult neile), kes astuvad ise samme elamistingimuste parandamiseks. Ärgem unustagem, et turumajanduslik ühiskond peab rajanema eraalgatusel, mitte riigipoolsel kommijagamisel. Maksusüsteemist ka paar sõna. Regressiivne maksusüsteem on nö. loomulik ja seeläbi kõige progressiivsem – paraku on see juba teine teema. 4. Tulumaksu soodustus summale, mis läheb tarbimismaksude alusel maksustamisele, on ju tarbimist, mitte tulu teenimist maksustav.
aga kui vaadata graafikut 2001-02-21 13:20:26 BrS
millega tagasi makstakse ja kui kuumaksed on võrdse suurusega, siis esimestel aastatel moodustab just intress rohkem kui põhilise osa – laenu põhiosa hakkab järjest kasvama aastatega aga intressilt saab tulumaksu tagasi nii, et siis, laenu tagasimaksmise alguses tegelikult see planeeritav seadus juba “nagu toimiks”, muidugi järjest väheneva mõjuga aga palgad peaksid ju ka tõusma
Mis on prioriteet? 2001-02-21 13:30:53 Margus
Kogu noorte perede projektiga seoses on mul kysimus, miks peaks linn voi riik toetama niigi heal jarjel olevat keskklassi. Oluliselt tahtsam oleks samade rahaliste vahenditega parandada olukorda inimeste osas, kes tosiselt ka abi vajavad. Vajalik oleks seega suunata samad vahendid naiteks yyrikorterite ehitamisse. Senised Tallinnasse ehitatud yyrimajad (Kaitseministeerimi ja Tallinna linnapoolt) on taitunud imekiirelt. Antud kommentaari puhul ei ole minu poolt tegemist “vaese” inimese kadedusega, kuna voin ka ennast lugeda kindlalt keskklassi kuuluvaks. Kokkuvotlikult soovitaksin hr Toomparkil kui analyytikul puhenduda enam analyysile kui oli tulle valamisele.
Prioriteetidest 2001-02-21 14:04:43 Tõnu Toompark
Küsimus ei olegi selles, kas toetada või keda toetada. Küsimus on selles, et Eesti eluasemefondi väärtus kahaneb. See tuleb lõpetada. Elu on näidanud, et riigi ja/või omavalitsuse üüripindade ehitamine ei ole pika perspektiiviga poliitikute huviala. Näiteid üle maailma võib lugeda enam-vähem igast inglisekeelsest põhjalikumast makro- ja mikroökonoomika õpikust. Olen olukorda, probleeme ja lahendusi analüüsinud ja sünteesinud aastaid. Teinud seda ühe ja teise külje pealt, avalikus ja erasektoris. Arvan, et artiklis toodud mõte on hea ja väärib täideviimist.
Prioriteetidest 2001-02-21 14:23:17 Margus
Kysimus ei ole motte headuses vaid pohimottes. Kuna on tegemist maksumaksja rahaga, siis on just nimelt kysimus keda toetada. Maailma naited ei ole antud hetkel olulised, kuna Eestis puuduvad riigi voi munitsipaalomanduses olevad yyripinnad peaaegu taielikult. Seega kui on valida kahe esmakordse projekti vahel, siis on kindlasti olulisemad sotsiaalpoliitilised aspektid. Selge on see, et yyripindadega liiale minna ei saa, kuid hetkel on ka esmane vajadus täitmata. Antud esmase vajaduse taitmine on toenaoliselt hea haaltetooja suvalise erakonna luhikese ja pika perspektiiviga poliitikutele. Sulaselge matemaatika on ka see, et Eesti eluasemefondi vaartuse tostmine on oluliselt suurema kasuteguriga korterelamute puhul kui madala vaartusega eramute puhul.
Prioriteetidest – ikka veel 2001-02-21 15:22:07 Tõnu Toompark
Ma ei saa aru! Kui mõte on hea, siis see tähendab, et ta vastab põhimõtetele. Tegemist tõepoolest maksumaksja rahaga, mis toetada neid, kes edasi pürivad. Siiski ei maksa hakata ära segama uue elamufondi loomist/renoveerimist ja enesega mittetoimetulija aitamist. Viimastki on omal määral vaja, aga mina räägin hoopis teisest asjast. Kui seada prioriteete, et kumb on tähtsam – üürikorterite ehitamine avaliku sektori vahendite eest või eluasemefondi loomine/parandamine erasektorit toetades, siis leian, et vaieldamatu prioriteet peab olema viimane.
Taas pririteetidest 2001-02-21 15:34:47 Margus
Analyytiku kohta on hr Toomparkil kyllaltki jaik motlemine.
Jäikusest 2001-02-21 16:04:42 Tõnu Toompark
Eelmine väide lükkab ümber kõik minu toodud pooltargumendid artiklis mainitud ideele;(
Ikkagi on kits kärneriks 2001-02-21 17:02:40 Põõsas
Lugupeetud Tõnu, Kui me teeksime lahti ühe elementaarse Economics-i õpiku, siis näeme, et kuidas taoliste soodustuste puhul sõltub “soodustuse” jagunemine osapoolte vahel nõudluse-pakkumise elastsusest. Eeldades näiteks, et nõudlus kinnisvara järele on suhteliselt mitte-elastne – mis võimaldab kinnisvara müügiga tegelejatel kinnisvara hinda tõsta täpselt maksuvabastuse võrra – läheb kogu “soodustus” pakkumis- ja vahendamispoolele. Ning ostjale ei jää midagi. Ok, tegelikus elus täielikku mitte-elastset nõudlust ei ole, kogu soodustus läheks siiski ostja tasku vaid juhul, kui nõudlus oleks täiesti elastne, mis on samuti teoreetiline variant. Eeldades, et elastus on 0.5, läheks näiteks 5 000 krooni tagavast tulumaksusoodustusest 2500 “pakkumispoolele” Nii et ei ole elu sugugi nii lihtne – sina saad niipalju ja mina naapalju.Ja tont võtaks, nihukest asja peaks üks analüütik ikka jagama. Ja veel, Te räägite nagu tõeline poliitik, näiteks: “Küsimus ei olegi selles, kas toetada või keda toetada. Küsimus on selles, et Eesti eluasemefondi väärtus kahaneb”. Minul kui maksumaksjal pole tänases Eestis see nüüd küll mingi prioriteet. Ma saan aru küll teie lobby olulisusest teile endale, kuid piirduks siis vaid artikliga ning ei läheks laiemate ühiskondlike teemade kallale.
….veel graafikutest 2001-02-22 00:30:00 HMH
Olen täitsa nõus kommentaariga, kus räägitakse graafikutest. Laenude tagasimaksetel kasutatakse üldjuhul, kas fikseeritud maksetega graafikut või annuiteetgraafikut. Kusjuures viimane on Eestis enimlevinud. Annuiteetgraafiku korral moodustab tõesti laenuperioodi alguses lõviosa igakuistest maksetest intress. Kui nüüd arvata, et keskmiselt võetakse laenu 10-15 aastaks ja samas realiseeritakse ostetud vara ajavahemikul 5-10 aastat laenu võtmisest arvates, polegi probleeme kuna intressid on juba tulumaksuvabad! Seega kokkuvõte – mõte hää aga kasu väike (vähemalt neile, kes 1/3 oma elust ei ole planeerinud siduda ühe ja sama elukohaga)!
Veel kärneritest 2001-02-22 09:09:53 Tõnu Toompark
Elastsuse jutt jumala õige. Ärgem siiski unustagem, et see kehtib muudel samadel tingimustel. Veelgi enam – eluasemelaenu funktsioon on ka renoveerimine, uue elamispinna ehitamine.
Artikkel on avaldatud 21.02.2001 väljaandes Eesti Päevaleht – http://www.epl.ee/artikkel.php?ID=79061
