Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse neli eelnõu.
Valitsuse 16. septembril algatatud Eesti Vabariigi omandireformi aluste seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (480 SE) tunnistatakse kehtetuks seaduse sätted, mille alusel asutati tänaseks oma otstarbe ammendanud õigustatud subjektide ning tagastatava ja kompenseeritava vara register. Suletava registri ülesanded antakse üle rahandusministeeriumi pädevusse ja muudetakse Eesti Vabariigi omandireformi aluste seadust ning Vabariigi Valitsuse seadust eesmärgiga sätestada erinorm maavanema järelevalvemenetluse tähtajale. Üldnormist pikem menetlustähtaeg on hädavajalik arvestades omandireformi toimingute eripära. Seoses eelnimetatud muudatustega ja vara kompenseerimise protsessi vaibumisega muudetakse õigusvastaselt võõrandatud vara maksumuse määramise ja kompenseerimise seadust. Eelnõuga täiendatakse ka erastamisest laekuva raha kasutamise seadust rakendussättega, mis suurendab raha laekumise määra valitsuse omandireformi reservfondi. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.
Valitsuse 16. septembril algatatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (481 SE) loob alused Eestis ravikindlustatud isikutele riigisiseselt kindlaks määratud ulatuses hüvitise saamiseks teistes Euroopa Liidu liikmesriikides tarbitud tervishoiuteenuste, väljastatud retseptiravimite ja meditsiiniseadme kaardi alusel müüdud meditsiiniseadmete eest, samuti võimalused hüvitise saamise ja tervishoiuteenuste osutamise piiramiseks. Lisaks laiendatakse tervishoiuteenuse osutamisel osalemise regulatsiooni apteegiteenuse osutamisele retseptiravimite väljastamisel ja meditsiiniseadmete müümisele meditsiiniseadme kaardi alusel. Direktiivi ülevõtmisega kaasnevatest muudatustest teavitamiseks luuakse piiriüleste tervishoiuteenuste riiklik kontaktpunkt. Eelnõu loob samuti aluse väljaspool ravijärjekorda osutatud tervishoiuteenuse hüvitise maksmiseks kuna sotsiaalminister võib haigekassa nõukogu ettepanekul kehtestada määrusega loetelu tervishoiuteenustest ja selliste tervishoiuteenuste kulu hüvitamise korra, mida kindlustatud isikule on osutanud Eestis tegutsev haigekassa lepingupartner väljaspool ravijärjekorda. Juhtivkomisjoniks määrati sotsiaalkomisjon.
Valitsuse 16. septembril algatatud raudteeseaduse, hädaolukorra seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (482 SE) olulisemaks eesmärgiks on viia raudteeseaduse sõnastus vastavusse EL vastavate direktiividega. Nendega seoses täpsustatakse raudteeseaduse terminoloogiat. Ohutusjuhtimise süsteemi ohutustunnistuse ja tegutsemise ohutustunnistuse asemel antakse raudteeinfrastruktuuri ettevõtjatele ohutusluba, raudteeveo ettevõtjatele ohutustunnistus ja mitteavaliku raudtee puhul tegutsemise ohutustunnistused. Raudteeliiklusõnnetuste, raudteeintsidentide ja otsasõitude asemel võetakse kasutusele direktiivide terminoloogia: õnnetusjuhtumid, tõsised õnnetusjuhtumid ja vahejuhtumid. Samuti täpsustatakse Tehnilise Järelevalve Ameti ja Ohutusjuurdluse Keskuse ülesandeid ning õigusi järelevalvemenetluse raames. Selgitatakse ka Euroopa ja SRÜ riikide raudteeveeremi numbri kasutamist. Samuti muudetakse sätteid seoses Rail Balticu projekti arendamisega, kehtestades väiksem raudteekaitsevööndi laius. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.
Riigikogu liikmete Tõnis Kõivu, Liisa-Ly Pakosta, Peep Aru ja Siim Kabritsa 17. septembril algatatud veeseaduse ja jäätmeseaduse muutmise seaduse eelnõu (483 SE) eesmärk on saavutada kanalisatsiooniehitiste negatiivse keskkonnamõju ennekõike haisu vähendamine ja tagada puhtam elukeskkond. Eelnõu eesmärgiks on aidata kaasa sektori arengule, andes vee-ettevõtjatele selged ajaraamid tehnoloogia arendamiseks, et motiveerida vee-ettevõtjaid vähendama oma tegevuse tulemusel tekkivat keskkonnahäiringut ning uuendama kasutatavat tehnoloogiat. Ettepanekud tuginevad Riigikogu keskkonnakomisjoni raportile ja reoveesette töötlemise strateegiale. Juhtivkomisjoniks määrati keskkonnakomisjon.
