Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse 11 eelnõu.
Valitsuse 13. jaanuaril algatatud planeerimisseaduse eelnõuga (571 SE) kehtestatakse uus planeerimisseadus, mis on osa planeerimis- ja ehitusõiguse kodifitseerimisest. Eelnõu korrastab planeerimise valdkonda puudutavat õigust.
Planeeringud ja nende menetlused on eristatud liikide kaupa. Lisaks juba kehtivas seaduses olemasolevatele üleriigilisele, maakonna-, üld- ja detailplaneeringule on eelnõus uute liikidena välja toodud riigi ja kohaliku omavalitsuse eriplaneeringud, mida nõuavad riigi või rahvusvaheliselt seisukohalt tähtsad ehitised.
Eriplaneeringute koostamisel on kohustuslik kavandatavale ehitisele sobivaima asukoha leidmiseks kaaluda alternatiivseid asukohti. Erimenetluses kehtestatud planeeringu alusel on võimalik alustada ehitusprojekti koostamist.
Eelnõu järgi on kohalikul omavalitsusel võimalik üksikelamu ehitamise korral detailplaneeringu menetlusest loobuda ja asendada see projekteerimistingimustega. Seejuures tuleb järgida piirkonna hoonestuslaadi ja üldplaneeringut. Lisaks on sätestatud detailplaneeringu menetlemisele tähtaeg 3 aastat.
Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.
Valitsuse 13. jaanuaril algatatud ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse eelnõuga (572 SE) sätestatakse ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamine. Selle toomine eraldi seadusesse on vajalik eelkõige selguse ning arusaadavuse huvides.
Rakendusnormid on omavahel tihedalt seotud ja nende jagamine kahe eelnõu vahel tekitaks arusaamatusi normide omavahelise hierarhia seisukohast. Rakendusseadusel on kaks eesmärki. Esimene neist on üleminekunormid uute seaduste kehtima hakkamisel.
Teine sätestab teiste seaduste muutmise vajaduse tulenevalt ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse heakskiitmisest. Seaduste jõustumine on ettenähtud üheaegselt. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.
