Merko Ehitus kasvatas müügitulu ja puhaskasumit nii teises kvartalis kui kuue kuu lõikes. Kontserni teise kvartali müügitulu oli 103,3 miljonit ja 6 kuu müügitulu 183,7 miljonit eurot, teise kvartali puhaskasum 5,6 miljonit ja 6 kuu puhaskasum 6,7 miljonit eurot. Kontsern teenis üle poole 6 kuu müügituludest väljaspool Eestit.
„Teises kvartalis jätkunud müügitulu kasv oli ootuspärane tulenevalt viimasel paaril aastal sõlmitud ehituslepingute mahust. Enim kasvasid ehitustööde mahud Lätis. Nii esimeses kui teises kvartalis ületas kontserni ettevõtete väljaspool Eestit teostatud tööde maht Eestis teostatut,“ ütles AS Merko Ehitus juhatuse esimees Andres Trink. „Ehituse sisendhindade kallinemise ja peatöövõtu turu tiheda konkurentsi tõttu pole aga ehitusmahtude kasvatamine meile eesmärk omaette, vaid keskendume ehitusteenuse kvaliteedile ja kasumlikkuse parandamisele. Teises kvartalis kasvas kontserni kasumlikkus eelkõige tänu ehitusteenuse kasumlikkuse paranemisele, puhaskasumlikkuse kasvu toetas ka mullusega võrreldes 0,9 miljoni euro võrra väiksem tulumaksukulu.“
„Meie uute ehitustellimuste maht oli esimesel poolaastal väiksem kui teostatud tööde maht ja ehituslepingute portfell tervikuna kahanes. Kuna suuri ärikinnisvara objekte on viimastel aastatel Baltikumis palju käivitatud ja ehitamine on läinud kallimaks, on tellijad ettevaatlikumad uute projektidega alustamisel. Jätkuvalt ei ole meil erilist edu olnud riigihangetel ning siin on uute tellimuste mahtu väga keeruline prognoosida, kuna projektide ettevalmistus on väga pikaajaline, tihti ületavad ehituspakkumised tellija rahalisi võimalusi, mistõttu hankeid tühistatakse või lükatakse edasi. See mõjutab kindlasti meie tellijatele pakutavate ehitusteenuste mahtusid 2019. aastal,“ lisas Andres Trink.
„Balti riikide pealinnade korteriturul olulisi muutusi teises kvartalis ei toimunud: uusi arendusprojekte käivitatakse jätkuvalt üsna suures mahus nii Tallinnas kui Vilniuses. Ka Riias on märke korterituru aktiveerumisest, seda aga eelkõige odavamas hinnasegmendis. Korteriarendus on jätkuvalt meie keskne ärisuund, kuhu investeerime,“ kommenteeris Andres Trink kontserni kinnisvaraarenduse valdkonda.
2018. aasta 6 kuuga müüs Merko Ehitus 168 korterit kogumaksumusega 16,3 miljonit eurot (käibemaksuta), sealhulgas teises kvartalis 117 korterit kogumaksumusega 12,0 miljonit eurot (käibemaksuta). Sel aastal on Merko käivitanud Baltikumis kokku kuues arendusprojektis 349 korteri ehituse ning investeerinud tänavu käivitatud ja juba töös olevatesse arendusprojektidesse 13,6 miljonit eurot.
Merko Ehituse 2018. aasta teise kvartali müügitulu oli 103,3 miljonit eurot (II kvartal 2017: 70,7 mln eurot) ja kuue kuu müügitulu 183,7 miljonit eurot (6 kuud 2017: 128,8 mln eurot, kasv 42,6%). Väljaspool Eestit teenitud 6 kuu müügitulu osakaal oli 52,6% (6 kuud 2017: 30,9%). Kontserni teise kvartali puhaskasum oli 5,6 miljonit (II kvartal 2017: 2,2 mln eurot) ja 6 kuu puhaskasum 6,7 miljonit eurot (6 kuud 2017: 3,2 mln eurot, kasv 107,7%). Kontserni teise kvartali EBITDA oli 6,4 miljonit ja 6 kuu oma 8,2 miljonit eurot. Teise kvartali kasum enne makse oli 5,8 miljonit ning 6 kuu kasum enne makse 7,1 miljonit eurot. 2018. aasta kuue kuuga sõlmis kontsern uusi lepinguid kogumahus 67,5 miljonit eurot, sealhulgas Hundipea sadama, Tsirguliina alajaama ning Tallinki büroohoone II etapi ehitustööde teostamiseks. Seisuga 30.06.2018 oli Merko Ehituse kontserni lepingute portfell 247 miljonit eurot.
Teises kvartalis olid suuremad töös olevad objektid Eestis T1 Mall of Tallinn kaubanduskeskus, Maakri Kvartal, Öpiku Ärihoone B-maja, Tallinki büroohoone, Hiina Rahvavabariigi Suursaatkonna residents, Wendre tootmishoone laiendus, Viimsi riigigümnaasium, Toom-Kuninga 21 korterelamu, Tartu mnt 80 büroohoone I etapp ja Kuressaare keskväljak, Tsirguliina 330kV alajaama renoveerimistööd, Maadevahe ja Priimetsa asfaltbetoontehase jääkreostuse ohutustamine ja Hundipea sadama rekonstrueerimis- ning süvendustööd. Suuremate objektidena olid teises kvartalis ehituses Riias Akropole multifunktsionaalne keskus ja Alfa kaubanduskeskus, Z‑Towers kompleks ning Ventspilsi muusikakool ja kontserdihall. Vilniuses olid suuremateks objektideks Radisson Blu Hotel Lietuva laiendus, Hotel Neringa ja kortermajade kompleks altiniu Namai kvartalis ning Klaipedas Philip Morrise tehase rekonstrueerimine ja laiendus.
