Merko Ehituse 2017. aasta neljanda kvartali ja 12 kuu müügitulu kasvas eelmise aasta sama perioodiga võrreldes enam kui veerandi võrra – neljanda kvartali müügitulu oli 102,8 ja 12 kuu müügitulu 317,6 miljonit eurot. Müügitulu ületas 300 miljoni euro piiri viimati 10 aastat tagasi. Kontserni neljanda kvartali puhaskasum ulatus 8,1 ja 12 kuu arvestuses 14,7 miljoni euroni. Viimases kvartalis sõlmisid kontserni ettevõtted ehituslepinguid kogumahus 31 ja 12 kuuga 335 miljonit eurot. Kooskõlastatult nõukoguga teeb juhatus ettepaneku maksta aktsionäridele dividendidena välja 120% eelmise aasta kasumist, mis moodustab 1 euro aktsia kohta.
„Kontserni müügitulu suurenes eelkõige tänu viimase kahe aasta jooksul eratellijatega sõlmitud ehituslepingute mahu kasvule. Hea meel on sellest, et müügitulu kasvas kõigil meie koduturgudel – Eestis, Lätis, Leedus ja Norras. Kontserni puhaskasum küll kasvas märkimisväärselt, võrreldes eelmise aastaga, ent siin tuleb arvestada, et viimase kvartali tulemus pole tavapärane. Kasumi kasvu toetas mitu positiivset asjaolu, sealhulgas neljandas kvartalis aset leidnud kinnisvaratehingud, mille ettevalmistamine toimus pikema perioodi vältel. Samuti langes viimasesse kvartalisse arvestatav osa korterite müügikasumist ning paari objekti kasumlikkuse paranemine,“ kommenteeris tulemusi ASi Merko Ehitus juhatuse esimees Andres Trink. „Kui numbrite taha vaadata, siis tellijatele ehitusteenuste pakkumise kasumlikkus on ikka surve all, kuna ehitusturul sisendhinnad jätkuvalt tõusevad ja projekteerimis- ning alltöövõtu ressurssi on puudu. See mõjutab eelkõige ehituse peatöövõtu ettevõtete kasumlikkust, suurendab lepingulisi riske ning sunnib jätkuvalt otsima sisemist efektiivsust. Sel aastal jäi meil selgelt alla ootusi teede- ja insenerrajatiste uute tellimuste maht ning tervikuna ei ole me suutnud riigihangetel pakutavate hindadega konkureerida,“ lisas Andres Trink.
Merko Ehitus müüs neljandas kvartalis 106 ning 12 kuuga 392 korterit kogumaksumusega vastavalt 13,3 ja 47,1 miljonit eurot (käibemaksuta). 2017. aastal käivitasid Merko ettevõtted ligikaudu 500 uue korteri ehituse ning investeerisid eelmisel aastal käivitatud arendusprojektidesse ja juba töös olevatesse projektidesse 48 miljonit eurot. Lisaks soetas kontsern 2017. aastal uusi kinnistuid ligi 9 miljoni euro väärtuses. „Korteriturg Baltikumis on olnud üldjoontes hea, ehkki uute korterite pakkumine turul on kasvanud ja müügitehingute arvu stabiliseerumine on toimunud juba mõnda aega. Nagu oleme ka varem välja toonud, ei saa me rahule jääda ehituslubade ja planeeringute menetlemise tempoga, mis võimaldaks meil kiiremini turule tuua rohkem arendusprojekte. Nõudlus Merko korterite järele on tugev. Korteriarendus on meie keskne äriliin ja sõltuvalt ehituslubade saamisest planeerime sellesse investeerida ka 2018. aastal enam kui 50 miljonit eurot,“ lisas Andres Trink.
Merko Ehituse 2017. aasta neljanda kvartali müügitulu oli 103 miljonit eurot, EBITDA 11,2 miljonit, kasum enne makse 10,6 miljonit ning puhaskasum 8,1 miljonit eurot. 2017. aasta müügitulu oli 317,6 miljonit eurot, EBITDA 22,2 miljonit, kasum enne makse 18,8 miljonit ning puhaskasum 14,7 miljonit eurot. 2017. aasta 12 kuuga sõlmis kontsern uusi lepinguid kogumahus 335 miljonit ning neljandas kvartalis 31 miljonit eurot, sealhulgas Toom-Kuninga 21 korterelamu, Viimsi riigigümnaasiumi ja Tallinki büroohoone ehituseks Eestis ning Z-Towers kompleksi lisatööde teostamiseks Lätis.
Seisuga 31.12.2017 oli Merko Ehitus kontserni lepingute portfell 344,4 miljonit eurot, võrreldes 269,6 miljoni euroga eelmise aasta samal kuupäeval. Neljandas kvartalis olid suuremad töös olevad objektid Eestis T1 Mall of Tallinn kaubanduskeskus, Maakri Kvartal, Öpiku Ärihoone B-maja, Noblessneri elamukvartal, Pärnu mnt 22 ärihoone, Wendre tootmishoone laiendus ja Hiina Rahvavabariigi Suursaatkond. Lätis olid suuremad töös olevad objektid Akropole ja Alfa kaubanduskeskused, Z‑Towers kompleks ja Ventspilsi muusikakool-kontserdihall ning Leedus Radisson Blu Hotel Lietuva laiendus, Philip Morrise tehas ja Rinktines Urban arendusprojekt. Norras olid neljanda kvartali suuremateks töös olevateks objektideks Blakstadi haiglahoone juurdeehitus ning Akersgata 8 büroohoone Oslos.
Kontserni juhatus teeb kooskõlastatult nõukoguga ettepaneku maksta aktsionäridele 2018. aastal eelnevate perioodide kasumist dividende 17,7 miljonit eurot ehk 1 euro aktsia kohta, mis moodustab 120% eelmise aasta kasumist. „Ettepanek maksta dividende rohkem kui eelmise aasta kasum ja üle dividendipoliitika määra lähtub peamiselt kontserni seni küllalt kõrgest omakapitali tasemest ning mõõdukast laenukoormusest,“ selgitas Andres Trink. „Meie üheks eesmärgiks on ehitustegevuse madalate marginaalide kontekstis, mis piirab kontserni kasumlikkust ja omakapitali tootlust, muuta aktsionäride kapitali kasutust efektiivsemaks. Kontsern jätkab investeeringuid korteriarendusse.“
„Oleme otsustanud Merko Ehituse omakapitali mitte kasvatada, vaid mõõdukalt vähendada, kuna ettevõte on antud turusituatsioonis liiga hästi kapitaliseeritud. Korterite ehituses planeerime investeeringute kasvu 10-12% ja samas vähendame kasumit mittetoovate hanketööde mahtu, mis seovad mõttetult ettevõtte inim- ja finantskapitali,“ kommenteeris juhatuse ettepanekut dividendide osas Merko Ehituse nõukogu esimees Toomas Annus.
