Merko Ehituse 2022. aasta neljanda kvartali müügitulu oli 143 miljonit eurot ning aasta müügitulu ulatus 410 miljoni euroni. Ettevõtte neljanda kvartali puhaskasum suurenes eelneva aasta sama perioodiga võrreldes 27% võrra 17,6 miljoni euroni ning aastane puhaskasum kasvas 19% võrra 34,6 miljoni euroni. 2022. aastal andis Merko ostjatele üle 923 korterit. Kooskõlastatult nõukoguga teeb kontserni juhatus aktsionäride üldkoosolekule ettepaneku maksta dividendidena välja üks euro aktsia kohta.
„Kontserni 2022. aasta tulemused peegeldavad me varasemate aastate investeeringute suurendamist korteriarenduse ärivaldkonda, õiget arendusprojektide valikut ja edukat korterite müüki kõigil kolmel Balti turul. Samuti on hea meel, et meie ehitusteenuse ärivaldkond on suutnud äärmiselt keerulistes turutingimustes riske hästi juhtida. Tänan kontserni töötajaid suure panuse eest, koostööpartnereid ning tellijaid hea koostöö eest ning kõiki koduomanikke Merkot usaldamast,“ kommenteeris AS Merko Ehitus juhatuse esimees Andres Trink. Suurema osa Merko kasumist andis elukondliku kinnisvara arenduse ärivaldkond ning 12 kuuga andis kontsern ostjatele üle rekordilised 923 korterit ja 9 äripinda.
„Elukondliku kinnisvara turu väljavaated halvenesid eelmisel aastal kiiresti seoses hüppeliselt kasvanud inflatsiooni ja intressimääradega, samuti Ukraina sõjast tingitud ebakindlusega. Uute korterite esmamüügi maht langes novembris ajalooliselt madalaimale tasemele, mistõttu aeglustasime ka meie oluliselt uute arendusprojektide käivitamise tempot. Kuigi lähiaastatel väheneb koos korterite ehitusmahuga ka müügimaht, on meie pikaajaline positsioon ja arenduspotentsiaal Balti pealinnade elukondliku kinnisvara turul tugev. Loodame, et järgmise 12 kuu perspektiivis hakkab kindlustunne taastuma ja nõudlus uute eluasemete järele tasapisi paranema, seda toetab ka kasvav vajadus energiaefektiivsemate kodude järele,“ kommenteeris Andres Trink korteriarenduse valdkonda. Eelmisel aastal käivitas kontsern 581 uue korteri ehituse ja investeeris arendusprojektidesse kokku ligikaudu 130 miljonit eurot, millele lisandus ligikaudu 26 miljoni euro väärtuses investeeringuid uute kinnistute ostuks.
„Ehitusteenuse valdkonnas oli eelmisel aastal väga palju määramatust seoses energia- ja muude ehituse sisendhindade kiire kasvuga. Nii tellijad kui ehitusettevõtted kulutasid palju aega ja energiat, et leida paremat tasakaalu hinna- ja tarneriskide jagamisel. Uusi ärikinnisvaraprojektide tellimusi tuli turule vähe, samuti lükkusid mitmed avaliku sektori hanked edasi tulevastesse perioodidesse ning teedeehituse investeeringute mahtu on oluliselt kokku tõmmatud. Sellises keerulises turuolukorras võib meie eelmisel aastal sõlmitud ehituslepingute mahtu ja tellimuste portfelli pidada üsna heaks aluseks, mis toetab ehitusteenuse ärivaldkonda järgmise 12–24 kuu jooksul. Kuna ehitushindades on toimunud teatav stabiliseerumine ja üldine kohanemine inflatsiooniga on käimas, siis loodetavasti tuleb edaspidi siiski uusi ehitusobjekte turule. Loodame, et saame kontserni ettevõtete võimekuse pinnalt toetada ka jätkuvaid investeeringuid energiasektorisse. Kuna oleme projektijuhtimise äris ja sõltume otseselt tellimustest, siis peame jätkuvalt turu muutustega kiiresti kohanema,“ lisas Andres Trink.
2022. aastal sõlmis kontsern tellijatega uusi ehituslepinguid 318 miljoni euro väärtuses (2021: 288 miljonit eurot) ja teostamata tööde jääk kasvas 297 miljoni euroni (2021: 257 miljonit eurot).
12 kuuga käivitas Merko viis uut arendusprojekti 581 korteriga. Aasta lõpu seisuga oli kontserni ettevõtetel ehituses 1207 korterit, millest pea pooled on kaetud eelmüügi lepingutega. Suuremad korteriarendusprojektid olid Uus-Veerenni, Noblessneri ja Lahekalda Tallinnas, Erminurme Tartus, Viesturdārzs, Mežpilsēta ja Magnolijas Riias ning Vilneles Skverai Vilniuses.
2022. aasta neljandas kvartalis olid suuremad ehituses olevad objektid Eestis Põhja-Eesti Regionaalhaigla Mustamäe meditsiinilinnaku kolmas arendusetapp, Rae ja Pelgulinna riigigümnaasiumid, Arter kvartal ja Eesti Vabariigi kagupiiri maismaaosa taristu lõigud, Vanasadamat ja Rail Balticu Ülemiste reisiterminali ühendav trammiliin ning Rannamõisa tee ja Vana-Kalamaja tänava rekonstrueerimised. Lätis olid töös GUSTAVS ärikeskus, Elemental Skanste büroohooned ja NATO rajatised Ādažis, Leedus mitme tuulepargi taristurajatised ning autohoolduskeskus ja NATO väljaõppekeskuse hooned Vilniuses.
