Pöördusime erakondade esindajate poole, paludes neid kommenteerida Eesti Omanike Keskliidu algatust kodu vabastamiseks maamaksust. Tuleb tunnistada, et erakondade reaktsioon oli ettevaatlik.
Olgu siin ära toodud esimesed kommentaarid.
Peeter Mardna, erakonna Rahvaliit esindaja Tallinna Linnavolikogus
NB! Tegu on hr Mardna isikliku seisukohaga!
ELUASEME ALLA JÄÄV MAA MAKSUVABA – selle tarvis tuleb määrata kindel maksimaalne ruutmeetrite arv. Probleemiks on elukoha määratlemise ebamäärasus seadusandluses – pere liikmetel , kes elavad faktiliselt koos võib olla kirjas erinevad elukohad mida tegelikult kasutakse äripinnana jne.
Kogu vabariigis maamaks ühtlane ja madal – riik (omavalitsus) saab oma osa kätte kui maaga tehakse tehinguid (Omanike kommentaar: hr Mardna mõtleb siinkohal tõenäoliselt müügitehingutelt tasutavat füüsilise isiku tulumaksu). Nii lihtne see olekski.
Jaak Juske, erakonna Sotsiaaldemokraadid esindaja Tallinna Linnavolikogus
Maamaks on üks väheseid makse, mis otse kohaliku omavalitsuse eelarvesse laekub. Tegemist on paljude linnade-valdade jaoks üpris märkimisväärse tuluga, mis võimaldab omavalitsustel muuta paremaks kohalikku elukeskkonda.Sotsiaaldemokraadid ei toeta maamaksu kaotamist. Küll oleme aga veendunud, et just elamualuse maa maksustamine ei tohi tekitada olukorda, mis sunniks inimesi oma elukohta vahetama. Tallinnas oli kuni selle aasta alguseni maamaksumäär igati mõistlikul tasemel. Keskerakondliku linnavõimu jõuga läbisurutud otsusega, mis tõstis hüppeliselt maksumäära, ei saa mitte mingil juhul nõustuda. See oli väga valus laks paljude tallinlaste rahakotile. Maksutõusu mõju on näha ka linnaeelarves, kus maamaksu laekumine on olnud planeeritust tunduvalt tagasihoidlikum.Nii toetavad sotsiaaldemokraadid Tallinna maamaksumäära viimist eelmise aasta tasemele.
Tarmo Lausing, erakonna Keskerakond esindaja Tallinna Linnavolikogus
Kas toetate kodu maamaksust vabastamist ja miks?
Enne kui päriselt vastata sellele küsimusele, tuleks teha üheselt selgeks mõiste „kodu” antud kontekstis. Kas näiteks üürniku poolt renditav elamispind on tema kodu? Kui jah, siis kuidas tema (üürniku) kodu maksust vabastada? Maksu maksab ju omanik (üürileandja). Kas suvila on käsitletav koduna jne, jne. Juristina olen kursis kui raske on reaalsuses sisustada mõistet „alaline elukoht”, millel on tsiviilõiguslikes vaidlustes tihtipeale võtmetähtsus. Olen seisukohal, et mõistet „kodu” on veelgi raskem õiguspraktikas sisustada ning tõestada. See termin tundub mulle hetkel väga suhteline, subjektiivne ja emotsionaalne. Ning isegi kui ma isiklikult kaldun pigem jaatavalt vastama sellele küsimusele, möönan, et kodu maamaksust vabastamise positiivsele mõjule lisaks oleks tal ka negatiivne mõju – see kahandaks KOV tulubaasi. Tekib küsimus, kuidas maksuvabastusest tulenev eelarveauk täita? Omandi maksustamine maamaksuga aitab mitmekesistada KOV tulubaasi ning selle osakaalu vähendamine võrreldes teiste maksutuludega suurendab riske, mis tulenevad ühekülgsest tulubaasist. Nagu Te teate, on maamaks üks vähestest maksudest, mida KOV saab kehtestada ning ainuke maks, millest reaalselt linnakassasse arvestatavat tulu laekub.
Kas pärast aset leidvat korralist maade ümberhindamist tuleks maamaksu protsentuaalset määra langetada?
Maa korralisest hindamisest tuleneva maksutõusu leevendamiseks tuleks kindlasti vahetult pärast hindamise tulemuste kehtima hakkamist kaaluda maamaksumäära alandamist. Alandamise ulatuse otsustamisel tuleb arvesse võtta seda, kui palju maa maksustamishinnad korralise hindamise tagajärjel tõusevad.
Kas näete, et maamaksu protsentuaalse määra tõus võib survestada sotsiaalhoolekande süsteemi, muutes maksutõusu fiskaalse vahendina mõtetuks?
Nii maa korralise hindamise tagajärjel tõusvatest maa maksustamishindadest kui maamaksumäära suurenemisest tulenev maamaksu tõus võib muidugi survestada sotsiaalkande süsteemi, kuid mitte sellisel määral, et ta sööks ära kogu maamaksust laekuva tulu. Maamaksuseadus võimaldab osa maksumaksjatest kas osaliselt (riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel pensioni saavad isikud) või täielikult (represseeritud) maamaksust vabastada, mida me näiteks Tallinna linnas ka teeme.
Ettepanek: maamaksu süsteem õiglasemaks!
Lisaks esitatud küsimusele pakun välja ühe idee, kuidas kehtivat maa maksustamise süsteemi juba alates järgmisest maa korralisest hindamisest õiglasemaks muuta. Nimelt on hetkel rakendataval maamaksul üks oluline puudus – maatüki maksustamishinna arvutamisel ja seega ka maamaksu summa leidmisel kasutatakse abstraktset maa ruutmeetri väärtust ja ei arvestata üldjuhul kinnistu ehitusõiguse ja/või realiseeritud ehitusmahuga. Samas on eriti Tallinnas ehitusõigus kinnistu olulisemaid turuväärtuse mõjutajaid. Seetõttu võivad kõrvuti asuvate sama pindala ja sihtotstarbega maatükkide turuväärtused erineda kordades, maamaksu aga tuleb mõlema eest tasuda võrdselt. Erandina kogu Eestis kasutatakse maatüki maksustamishinna arvutamisel ehitusõigust kahes Tallinna kesklinna hinnasoonis (H0784001 – Viru tänav ja H0784002 – Viru väljak ja nn „Maakri kvartal“). Neis piirkondades kasutatakse maatüki maksustamishinna leidmiseks kehtivast detailplaneeringust tulenevat ehitusõigust, mis korrutatakse ehitusõiguse ruutmeetri väärtusega. Detailplaneeringu puudumisel kasutatakse maksustamishinna arvutamisel hoonestatud maatükkidel tegelikku rakendatud ehitusõigust, mis korrutatakse ehitusõiguse ruutmeetri väärtusega, ning hoonestamata maatükkidel maatüki pindala, mis korrutatakse maa ruutmeetri väärtusega. Ehitusõigusega tuleks maatüki maksustamishinna leidmisel arvestada kogu Tallinnas – see kaotaks ebavõrdse olukorra, kus erineva ehitusõiguse ja seega ka erineva turuväärtusega naaberkinnistute maamaks on võrdne. Selleks, et ehitusõiguse alusel saaks maa maksustamishinda arvutada, tuleks maatüki ehitusõiguse m2 turuväärtus kehtestada maksustamisväärtusena järgmise maa korralise hindamise tulemustes.
