Üürilepingutega on alati üks tükk tegemist, aga mida tuleks enne kokkuleppe sõlmimist tegelikult teha?
1. Sõlmi kirjalik leping– kuigi seadus lubab sõlmida ka suuliseid kokkuleppeid, on neid raske tõendada.
2. Kontrolli volitusi – poolte isikusamasuse kontrollimine on lihtne. Lisaks tuleks kontrollida kas kinnisvara kuulub üürileandjale või on selle omanik hoopis keegi kolmas, kes ei pruugi aga kokkuleppega nõustuda.
3. Kontrolli tausta – tausta on lihtne kontrollida maksehäireregistrist. Teha tuleks seda nii üürniku, kui üürileandja osas. Kui üürniku puhul on see üsna tavaline, siis üürileandja puhul tehakse seda harva. Samas võidakse just üürileandja suuremate võlgade korral kinnisvara sundenampakkumisel müüa. Sõlmitud lepingut aga ei pruugi uus omanik soovida jätkata.
4. Maksa ülekandega – nii ei teki tasumise osas vaidlusi. Suuliste kokkulepete puhul on aga see tõend üürilepingu sõlmimise kohta.
5. Tutvu kõrvalkuludega – ka suvised arved võivad olla ehmatavalt suured. Kokku tuleks leppida lisaks see, kas üürnik tasub kõik kulud või jäävad näiteks maja remondilaenuga seotud kulud üürileandja kanda.
6. Vormista üleandmise-vastuvõtmise akt – kõige õigem on akti lisada fotod. Nii on võimalik hiljem näiteks tuvastada, kas veiniklaase oli üleandmisel 4 või 6.
7. Fikseeri näidud – uuemate majade puhul piisab ka sellest, kui kokku lepitakse näitude fikseerimise kuupäev – kauglugemissüsteemi puhul saab täpsed näidud fikseerida haldur distantsilt. Elektriarvesti puhul tasub kirja panna ka arvesti enda number. Allikas: LVM Kinnisvara
Kuna eriti praegusel ajal toimub üüritehinguid väga palju, soovitan olla ettevaatlik selliste kokkulepete sõlmimisel. Juhul kui tekib mingisugune vaidlus ning ei tea kellel võib olla õigus, soovitan sirvida Võlaõigusseadust, kus üürilepinguid reglementeerivad paragrahvid § 271 – § 338.
Artikli autor on Jüri Preobraženski
Kinnisvaraguru.ee
