Keskmisest lärmakamad naabrid, majast mööduvad kolisevad rongid,lapsed peavad hulkuvate kassidega liivakasti jagama – see kõik häirib teid juba pikemat aega. Kas need on mõistlikud põhjused uue kodu otsimiseks?
Elu käibki ringiratast ning põhjused, mis veel viis aastat tagasi inimest ei häirinud, võivad äkitselt muutuda nii segavaks, et ta tahab kodu vahetada. Samas on oluline kindlaks teha, kas uues kohas pole uusi, teistsuguseid häirivaid faktoreid.
Kirev sotsiaalne elu vs rahulik pereelu looduses
Kui noorte hulgas on pigem populaarne elada kesklinnas, võimalikult südalinnas, siis veidi vanemaks saades on vastupidi: kolitakse linna äärde, et oleks rahu ja vaikus ning võimalus sportida. Samas on aina enam vanemaid paare, kes tahavad äärelinnast kesklinna kolida, sest siis on hea teatris ja kinos käia ning sotsiaalne elu on kirevam. See ongi tänapäeval tavapärane, et 5–10 aastat elatakse ühes korteris ja seejärel soetatakse uus elamine.
Pere suurenemine seab uued tingimused
Mõistlikuks kodu vahetamise põhjuseks on näiteks pere suurenemine. Vahel arvatakse, et esimese lapse sünni järel ei peaks kohe hakkama uut korterit või maja otsima, sest esimesed aastad on niikuinii laps vanematega tihedalt seotud ja saab kenasti ühist magamistuba jagada. Laste sündi ei saa aga lugeda pseudopõhjuseks uue kodu soetamisel, sest siis ei pea hiljem, kui lapsega on niigi palju tegemist, hakkama uut eluaset otsima, kolima ja kujundama.
Ka maaklerile peaks olema kõige olulisem kliendi rahulolu ning vajadused. Pealegi tuleb varem või hiljem välja, kui klient on valel teel. Näide: lapseootel noorpaar käis vaatamas viiendal korrusel asuvat korterit. Meilt küsiti, kuidas nad plaanivad ilma liftita majas hakkama saada, kui laps on sündinud. Kotid, vanker, laps… Selgus, et nad polnud sellele mõelnudki, ehkki korter iseenesest meeldis neile väga.
Logistika ei tohiks röövida päevast häirivalt palju aega
Üheks mõistlikuks põhjuseks on ka logistika. Selleks ei pea küll kohe hakkama korterit või maja ostma – seda võib ka üürida –, aga järjest enam soovitakse töökohale, koolile või lasteaiale lähemale kolida, et transpordile kuluvat aega ja raha kokku hoida.
Lärmakad naabrid ja ebaturvaline tunne
Samuti on piisavaks kolimise põhjuseks asjaolu, et naabrid on lärmakad või majas on palju üürikortereid ja tundub, et pole turvaline seal elada. Samas võivad sellised asjaolud ka mujal häirivaks muutuda, nii et uut eluaset tuleb hoolega valida, samuti pole paha uute naabritega juba enne kolimist tuttavaks saada.
Majanduslik olukord paneb kolima
Lisaks emotsionaalsetele põhjustele ning tööst ja eraelust tulenevatele vajadustele on oluliseks ajendiks muidugi ka majanduslik olukord: kui ei suudeta näiteks olemasolevat korterit või maja üleval pidada. Pensionärid tahavad sageli oma suure elamise väiksema vastu vahetada, lahku läinud inimesed aga ei soovi tihtilugu oma poolt ühisomandist välja osta. Kui olete sarnases situatsioonis ning teil on pangalaenuga ostetud kodu, tasub alati pöörduda julgelt panga laenuhalduri poole, sest mida varem oma muredest halduriga räägite, seda kiiremini leiate koostöös probleemile lahenduse.
Gerli Ramler
vabakutseline ajakirjanik
