Elamispindade ostu-müügituru olukord on niru. Korterite hinnad on võrreldes aastataguse ajaga Eestis langenud 17%. Tipphindadest mullu märtsis-aprillis on langus koguni 23%. Ostu-müügihindade kõrval langevad sirgjoones ka pakkumishinnad. Portaali KV.EE elamispinade pakkumishindu kajastav KV.EE Indeks on langenud aastaga võrreldes 13%.
Osta täna, homme või ülehomme?
Tänane koduotsija on küsimuse ees, kas tegeleda uue kodu soetamisega täna või lükata uue pesa soetamine edasi tuleviku, kus hindade langus on peatunud või sootuks taas tõusule pöördunud. Ilmselgelt on finantsmajanduslikult kõige mõistlikum soetada uus kodu turu põhjast ehk punktis, kus hinnad pöörduvad langusest tõusule. See aga ei tähenda veel, et ka tänasel päeval oleks uue kodu soetamine mõistusevastane tegu.
Langevad hinnad ja tehingute arv ning müüjaturust ostjakeskseks turuks pöördunud kinnisvaraturg annavad tänastele uue elamispinna ostjatele võimaluse ostuotsuse edasilükkamiseks. Täna ei ole uue kodu soetamisega mõtet tormata neil inimestel, kel puudub pakiline uue elamispinna vajadus. Tõenäoliselt on korteriost võimalik teha tänastest veelgi paremate hinnatasemete juures.
Ootamine võimaldab leida parima pakkumise
Ostu edasilükkamine ei tähenda tegevusetust. Ootamise aeg annab võimalusi pakkumiste analüüsimiseks, et nende seast sõeluda välja see üks ja ainus, mis on teistest selgelt parem ning rahuldab igati koduotsija vajadused. Ja kui hind on õige, siis tasub vaatamata turu üldisele kehvale sentimendile tehing ära teha.
Ostu ei ole väga mõtet edasi lükata eelkõige neil, kes on leidnud hea pakkumise. Hea pakkumine tähendab mõistlikku asukohta, soovitud elamispinna suurust ja varustatust. Eeskätt loomulikult tuleb muidugi vaadata, et hind oleks sobilik.
Kas ikka osta täna?
Siit võib leida justkui vasturääkivuse – hinnad küll langevad, kuid osta on mõistlik. Miks soovitada langeval turul elamispinda osta? Selgitus on lihtne. Kinnisvara üks põhiline omadus seisneb selles, et kõik kinnisvaraobjektid (st elamispinnad, korterid) on unikaalsed. See tähendab, et kahte samasugust korterit ei ole olemas. Kui ühe maja üks korter võib ostjale olla sobilik, siis sama maja sama suur teine korter võib olla täiesti sobimatu. Viimast näiteks kasvõi korruse, vaate või planeeringu poolest.
Vaatamata asjaolule, et elamispindade hinnad langevad ning tehingute arv on kahanemas, tehinguid siiski tehakse. Loomulikult riisutakse igal kuul müügipakkumistest välja parimaid. Turule alles jäävad pakkumised, mis mingil põhjusel parimate hulka ei kuulu. Nendeks põhjusteks on elamispindade puhul peamiselt asukoht ja toalisus, kus „paindlikkus” hinnas aitab vajadusel kompenseerida kõiki teisi puudujääke.
Kui koduotsija lükkab ostuotsust lõputult edasi lootes tabada turu madalpunkti, siis võib ta leida end seismas fakti ees, et hinnad on küll madalad, kuid tema soovidele ei vasta ükski turul olevatest pakkumistest. Või kui muude parameetrite poolest vastabki, siis ei ole konkreetse pakkumise tegija valmis pakkuma piisavalt soodsat hinda.
Turu põhja tunneme ära tagantjäreletarkusena
Kokkuvõtteks tuleb öelda, et turu põhja tõdeme tagantjärele. Vaid üksikutel on õnne teha otsused nii targalt, et põhja tabamise arvelt kasumit teenida. Samas peab tõdema, et üksnes halval ajal liigub head kaupa ehk elamispindu linna parimates asukohtades. Headel aegadel käivad selliste korteritega tehingud väga kitsas ringis.
Kiiresti müügitehingut teha soovivad raskustesse sattunud laenuvõtjad võivad teha soodsaid pakkumisi, kuid need on sobivad ainult vähestele. Nö kiirpakkumisi suudavad vastu võtta ainult need, kel piisav rahavaru soodsat paigutamisvõimalust ootamas ning kes laenupakkumisest väga ei sõltu.
Kunagine seltskond kinnisvarafoorumites kirjutajaid, kes ootasid igikestvat kinnisvarahindade tõusu on asendunud oraaklitega, kes kuulutavad kadu kõigele, mis mingilgi moel kinnisvaraga seostub. Õigus ei ole neil kumbalgi. Nii nagu tõusule järgnes langus järgneb langusele ka tõus. Kunagi, aga millal?
