Oma kodu otsimine ja ostmine on emotsionaalne toiming ja nii juhtubki vahel, et ostutehing tehakse puhtalt tunde järgi, pööramata tähelepanu ühe või teise objekti puudustele. Korteri või maja üle vaatamisse on mõistlik kaasata ehitusekspert või järgida spetsialisti näpunäiteid.
Inimesed ostavad sageli emotsiooni ega soovi, et miski seda varjutaks. Samas peaks endale andma aru, et kinnisvara ostu juures ei tohi kiirustada: võetud laenukohustus võib kesta kaua ja seejuures peab iga samm olema läbimõeldud.
Kaasake ekspert
Eksperdi kaasamine on muutunud järjest tavapärasemaks, kuigi endiselt on inimesi, kes soovivad kokkuhoiu eesmärgil või teadmatusest siiski sellest teenusest loobuda. Valutava hambaga minnakse ju arsti juurde ja lastakse vaatamata teenuse hinnale see korda teha, sest vastasel korral peab hiljem maksma uue hamba tegemise ja paigaldamise eest väga suure summa. Samamoodi võiks kulutada näiteks 50 000 euro suuruse korteri ekspertiisiks kolm tundi ning mõnisada eurot, et säästa end hilisematest suurtest remondiarvetest.
Küsige dokumente ning elektrienergia- ja küttearveid
Esimese asjana tasub küsida müüjalt dokumente alates ehitus- ja kasutusloast kuni projektini. Kui müüjal neid ei ole, minge kohaliku omavalitsuse arhiivi, kus on olemas kõik kinnistu kohta väljastatud paberid. Seejärel võrrelge, kas projekt ja ruutmeetrite arv vastavad tegelikkusele. Kasulik oleks vaadata jooniseid ning teha mõni pisteline mõõdukontroll, et kontrollida, kas ehitis vastab projektile.
Paluge, et omanik näitaks teile viimase ühe või kahe aasta elektrikulu ja küttearveid. Ükskõik, kas pinda köetakse soojuspumba, gaasi või õliga, on kuludokumentide kaudu näha soojustuse kvaliteet. See on suur vahe, kas te maksate talvel kütte eest lisaks laenule ja muudele kommunaalkuludele 80 või 280 eurot. Ja ärge unustage elektri puhul üle vaadata nii elektritarbimise kui ka võrgutasude arveid.
Levinuim viga – asjatundmatu ehitamine
Levinuim viga Eesti korterite ja eramajade puhul on asjatundmatu ehitamine. Samas ei tee ehitajad meelega kehva tööd. Lihtsalt näiteks ventilatsiooni- ja küttesüsteemide spetsialist näeb parimat lahendust oma valdkonnas, kuid ei oska arvestada üldpildiga. Seega ei lähe pusle kokku ning sealt tulenevadki vead, miks sein hallitab ning tekivad soojakaod. Ja kui näiteks soojustus on pandud kiirustades, ei saagi loota parimat tulemust.
Asjatundmatu ehitamise põhjus ongi kiirustamine, mis saab pahatihti alguse juba projekteerimise ja kavandamise staadiumis. Konsultandid peavad sageli tellijatel hoogu maha võtma, et ärge enne koppa mulda lööge, kui projekt on paberi peal täiesti valmis saanud. Paberil on asju palju lihtsam ja muidugi odavam ümber teha. Eestlased on selline omamoodi rahvas, kellele meeldib tellida majaehituseks peaaegu alati individuaalprojekt, samal ajal kui eurooplaste seas on levinud nn kataloogimajad, mida on ehitatud viis kuni 500 ja mille sõlmed ning probleemsed kohad on tänu kogemustele parimal viisil lahendatud.
Küsige julgelt, tehke pilti ja konsulteerige spetsialistiga
Kui te ehituseksperti eluaseme üle vaatamisse ei kaasa, võiks lisaks dokumentidele ning arvetele pöörata tähelepanu ka sõlmedele, torudele ja elektrisüsteemile, küsida nende hooldusjuhendeid ning esitada pistelisi küsimusi ventilatsiooni-küttesüsteemi hooldaja või teostatud hoolduste kohta. Kui tundub, et miski on kahtlane või kummaline, tasub kohe müüjalt selle kohta uurida, teha pilt ning konsulteerida asjatundjaga. Suurema kahtluse korral tasub siiski ekspert kohale kutsuda, lasta tal objekt üle vaadata ning otse müüjaga rääkida.
Ehitusalaste vigade nägemiseks on vaja kogenud silma. Nii kasutatud korteril kui ka uuel elamispinnal on omad plussid ja miinused. Kui ostetaval kinnisvaral ilmneb siiski teatud puudusi, on võimalik küsida õiglast hinda. Lõplik valik sünnib emotsioonide ja praktilise meele koostöös.
Artikli aluseks on intervjuu diplomeeritud ehituseksperdi Jüri Orgiga.
Gerli Ramler
vabakutseline ajakirjanik
