Kui ühel asjal on mitu omanikku, tekib kaasomand. Selline omand tekib pärimisel, mitmele isikule vara tagastamisel või ühe kinnistu ostmisel mitme isiku poolt.
Kaasomand ei ole igavesti eksisteeriv ja kaasomanikul, kui täieõiguslikul omanikul, on alati õigus nõuda kaasomandi lõpetamist ja asja jagamist, kui see ei ole välistatud kaasomanike kokkuleppega.
Kaasomand lõpetatakse üldjuhul kaasomanike kokkuleppel, kus kaasomanikud otsustavad millisel viisil nad kaasomandi lõpetavad. Kui kaasomanikud ei suuda kaasomandit poolte kokkuleppel lõpetada või vaidlevad lõpetamise viisi üle, siis lahendab vaidluse ühe kaasomaniku nõudel kohtus.
Kaasomandi lõpetamise viisideks on esiteks asja jagamine reaalosadeks, teiseks asja jätmine ühe või mitme kaasomaniku omandisse koos kohustusega hüvitada teisele kaasomanikule tema omandiosa väärtus, kolmandaks asja müümine kas kaasomanikevahelisel või avalikul enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osade suurusele.
Asja jagamine reaalosadeks
Korteriomanditeks saab jagada iga kaasomandis oleva kinnistu, kus majas on reaalosadena eraldatavad korterid. Iga korteriomand koosneb sel juhul korterist ja selle juurde kuuluvast kaasomandi mõttelisest osast krundile ning maja kandvatele konstruktsioonidele. Iga selline korteriomand on iseseisev kinnisasi. Omanikud saavad ise otsustada, mis hakkab majas kuuluma neile ainuomandi koosseisus ja mis jääb ühisesse kasutusse majas või kõrvalhoonetes.
Selle kokkuleppe alusel tuleb maja plaanidel (selleks on vaja mõõdistus- või ehitusprojekti) joonistada reaalosade (korterite) piirid ja selline plaan kohalikus omavalitsuses ehitusametniku poolt kinnitada. Seejärel saavad kõik kaasomanikud ühiselt minna notaribüroosse ja sõlmida vastavasisulise kokkuleppe, mille alusel kinnistusraamatus moodustataksegi eraldi korteriomand.
Korteriomandite seadmisel või kasutuskorra kokkuleppimisel tuleb tasuda mõlemal juhul notari tasu ja riigilõiv ja see sõltub kinnistu väärtusest. Kulude jagunemine on poolte kokkuleppe küsimus ja sageli kantakse need võrdsetes osades või sõltuvalt kaasomandi osa suurusest.
Ühe kaasomaniku väljaostmine
Levinud ja üheks lihtsamaks kaasomandi lõpetamise viisiks on olukord,kus üks kaasomanik ostab teise kaasomaniku osa ära ning seeläbi saab ainuomanikuks. Igal kaasomanikul on õigus osta müügitehinguni (ka ainult võlaõigusliku lepinguni) viidud kaasomandi osa samadel tingimustel , mis lepingus sätestatud.
Ostueesõigust võib teostada kahe kuu jooksul hetkest, mil tehingust teada saadakse. Kui kaasomanikud ei jõua hinnas kokkuleppele, on vajalik kaasomandi väärtuse kindlaskstegemiseks määrata ekspertiis või hindamine.
Asja müümine kaasomanikevahelisel või avalikul enampakkumisel
Kui kaasomanikud soovivad mõlemad asja enda ainuomandisse jätta või ei suuda kokku leppida asja hinnas, on võimalik kasutada kaasomandi lõpetamise viisi,kus asi müüakse kaasomanikevahelisel või avalikul enampakkumisel. Enampakkumine toob välja kaasomandis oleva asja hinna. Avalikku enampakkumist tasub kaaluda siis, kui kumbki kaasomanik ei soovi kinnistut, ühiselt tavamüüki aga korraldada ei õnnestu.
Kui kaasomandi lõpetamises kaasomanikud kokkuleppele ei jõua, võib kaasomandit lõpetada sooviv kaasomanik pöörduda hagiga kohtu poole.
Segaduste vältimiseks kasuta professionaalsete maaklerite abi, sest neil on kogemusi ning nad tunnevad seadusi.
Sirle Koorts
Maakler
| Artikli allikas on Domus Kinnisvara blogi. |
 |
