Pindi Kinnisvara tegevjuht Lauri Tabur ennustab, et Tallinna kinnisvaraturul leiab hiljemalt sügisel aset märkimisväärne tehingute arvu kasv. Kinnisvaraaanalüütik Tõnu Toompark aga põhjust tehingute arvu kasvuks ei näe.
«Me ei saa jätkuvalt üle ega ümber asjaolust, et Tallinna elanikkond kasvab tohutu kiirusega ja nõudlus on pikalt pakkumisest ees. Kodumajapidamistel on rekordkogus- ligi 6 miljardit eurot- sääste ning et see raha sisuliselt põleb kontodel, kuna hoiuseintressid on olematud ja inflatsioon nakitseb selle kallal nagu ussike nakitseb puulehte, kuni alles on ainult roots,» sõnas Tabur.
Tõnu Toomparki hinnangul on kinnisvaraturg küll kuum, kuid mitte ohtlikult kuum. «Elamispindade tehingud on kõrgel tasemel. Ma ei näe põhjust, mis peaks tehingute arv veelgi kasvama. Suurest pildist (märksõnad Brexit, Kreeka, pagulased,olematu majanduskasv jne) õhkub üksjagu ebakindlust ja kuigi see siiani ei ole tarbijakäitumisse kinnisvaraturul väga veel kandunud, ei jää see tulemata,» hindas ta.
Tallinna elamispindade turul on Toomparki sõnul aasta jooksul «pöördes» ligi 6% elamispindadest. «Arvestades keskmist eluaseme vahetamise perioodi ei ole alust arvata, et tehingute arv peaks tänasest oluliselt kõrgemale liikuma. Kinnisvaratehingute arv saab lühiajaliselt kasvada pigem seetõttu, et mingile lühikesele perioodile kuhjuvad erinevate arendusprojektide valmimisel sõlmitavad asjaõiguslepingud,» mainis Toompark.
Hoiustel seisev rekordiline rahasumma ei ole tema hinnangul tegur, mis vähemalgi moel kinnisvaraturgu mõjutaks. «Reaalsus on aga, et hoiuste portfell on vaatamata inflatsioonile jätkanud kasvamist läbi aastate. Tänane deflatsiooniline keskkond motiveerib inimese veel vähem seisvat raha kulutama, sest hinnad ei tõuse ja raha põlemine, mis on aja jooksul hõõgumiseks muutunud, on tänaseks sootuks kustunud. Nii on hea raha kontol hoida ja oodata soodsat ostukohta.
Palgad kasvavad, inimesed soetavad kinnisvara
Taburi sõnul viitab peatsele kinnisvaratehingute kasvule ka palgakasv. «Lisaks on kasvanud reaalpalgad- inimesed saavad endale rohkem lubada, kes vahetab kodu, kes ostab vabade vahendite eest korteri välja üürimiseks või suvemaja, just seetõttu näemegi ette jõulist turu aktiveerumist. Loodame ainult, et see suurematsorti osturalli kohe hindu lakke ei lennuta, sest üles hüpanud asjadel on kombeks lõpuks siiski gravitatsioonile alluda,» sõnas ta.
«Kasvav reaalpalk kasvatab ostujõudu,» nõustus Toompark. «Tänane ostja saab keskmise palga eest sama palju kodu ruutmeetreid osta, kui näiteks aasta või kaks tagasi. Siin peab arvestama asjaolu, et kinnisvarahinnad on sissetuleku suhtes siiski üksjagu kõrged. Ostujõudu hoiab üleval madal intressimäär, mis hoiab koduostja igakuise makse madalana. See kompenseerib suhteliselt kõrge kinnisvararuutmeetri absoluuthinna,» selgitas ta.
«Seejuures peab tähele panema, et kinnisvarahinnad on Tallinna keskmisena juba 5 kvartalit liikunud harjumatus horisontaalsuunas. Olukorras, kus hinnad ei kasva, ei pea ka ostuotsuse langetamisega kiirustama ja seelääbi tehingute arvu ülespoole upitama.»
http://kodu.postimees.ee/3726565/mis-juhtub-lahiajal-tallinna-kinnisvaraga
