Seaduse mõistes on testament ühepoolne tehing, millega pärandaja ehk testaator teeb oma surma puhuks pärandi kohta korraldusi.
Testamendiga on testaatoril võimalik muuta seadusjärgsete pärijate ringi, jätta kedagi pärijatest pärandist ilma ning suurendada või vähendada pärandiosi ja anda muid korraldusi, sh pärandvara kohta.
Seega, kui seadusjärgsete pärijate ring on seadusega kindlaks määratud, siis testamendiga on testaatoril võimalik seda muuta ning endal otsustada, kellele ja millist osa enda varast ta pärandada soovib.
Samas ei pea testament ilmtingimata sisaldama vaid pärija määramist. Testamendi võib teha ka ainuüksi selleks, et teha korraldusi, mida seadusejärgne pärimine ei võimalda, nagu: annak, sihtkäsund, sihtmäärang, testamenditäitja ja pärandvara jagamiskorraldus.
Testamendi tegemist tuleks eriti kaaluda nendel, kes ei ole ametlikult abielus või kellel on lapsi erinevatest abieludest ja suhetest. Testament aitab vältida pärandvara killustumist arvukate pärijate vahel ja vähendab vara majandamisega seotud probleeme.
Seega on testament pärandaja tahteavaldus, mille kohaselt pärib testamendis nimetatud vara see isik, kes on testamendis nimetatud. Näiteks, kui pärandajal on kolm last, aga ta on teinud testamendi vaid ühele, ongi pärijaks just testamendis mainitud laps. Niisugusel juhul teised lapsed reeglina pärandist osa ei saa.
Seadusega on testaatorile antud õigus ise valida, millises vormis ta testamenti teha soovib. Nii võib seadusest tulenevalt teha kas notariaalse testamendi või koduse testamendi.
Seejuures omavad mõlemad testamendi liigid võrdset juriidilist jõudu. Siiski on kõige mõistlikum teha notariaalne testament. See aitab vältida suuremat osa tulevikus tekkida võivaid vaidlusi. Notariaalne testament võib olla notariaalselt tõestatud või notarile hoiule antud testament.
Notariaalselt tõestatud testament on isiku tahteavalduse kohaselt notari poolt koostatud notariaalakt. Notarile hoiule antud testament on aga isiku enda koostatud ja isiklikult kinnises ümbrikus notarile hoiule antud dokument.
Notariaalse testamendi tõestamise eest tuleb maksta notaritasu 32,55 eurot; kinnises ümbrikus testamendi hoiule võtmise tõestamise eest 32,55 eurot; notari hoiule antud testamendi tagasivõtmise avalduse tõestamise eest 16,29 eurot. Notaritasule lisandub 20% käibemaks.
Kuigi notariaalne testament annab suurema kindluse võimalike õigusvaidluste korral, võib iga inimene teha kehtiva testamendi ka ise. Sellist testamenti nimetatakse koduseks testamendiks.
Kodune testament võib olla tunnistajate juuresolekul alla kirjutatud või omakäeliselt kirjutatud testament.
Tunnistajate juuresolekul allakirjutatud testamendi puhul on oluline, et see peab olema allkirjastatud vähemalt kahe tunnistaja juuresolekul. Tunnistajad peavad testamendi allakirjutamise juures viibima üheaegselt. Tunnistajaks ei või olla isik, kelle enda või kelle üleneja või alaneja sugulase, venna või õe või nende alaneja sugulase või abikaasa või abikaasa üleneja või alaneja sugulase kasuks testament tehakse.
Kohe pärast seda, kui testaator on testamendile alla kirjutanud, peavad sellele alla kirjutama ka tunnistajad. Tunnistajad kinnitavad oma allkirjaga, et testaator on testamendile ise alla kirjutanud ja nende arusaamise kohaselt on testaator teo- ja otsustusvõimeline.
Kõige lihtsam viis testamendi tegemiseks on omakäeline testament. Niisugusel juhul ei ole vaja ei notari tõestust ega tunnistajaid. Oluline on, et testaator kirjutaks testamendi algusest lõpuni oma käega ja testamendil oleks kirjas selle tegemise kuupäev ja aasta ning testament oleks testaatori poolt isiklikult allkirjastatud.
Ka omakäeliselt kirjutatud testamendile võivad alla kirjutada tunnistajad, kui testaator seda kindluse mõttes soovib. Taolisel juhul eelpool nimetatud tunnistajate erapooletuse piiranguid tunnistajatele ei kohaldata.
Kuigi koduse testamendi tegemine tundub lihtne, on selle lahenduse nõrk külg testamendi hoidmine. Kui testaator teeb testamendi omakäeliselt ilma tunnistajateta, on pärast testaatori surma väga raske tõendada sellise testamendi olemasolu. Kui testaator hoiab testamenti teistele kättesaadavas kohas, võib isik, kes selle pärast testaatori surma leiab, testamendi hävitada, kui teda või tema lähedast ei ole testamendis ära märgitud.
Niisuguse olukorra vältimiseks on mõistlikum anda testament hoiule mõnele usaldusväärsele isikule või notarile.
Oluline on silmas pidada ka testamendi kehtivusaega. Notariaalsel testamendil ei ole kehtivusaega. Notariaalne testament kehtib kuni pärandi avanemiseni või uue testamendi tegemiseni. Seejuures ei oma tähtsust, kas uus testament on tehtud samuti notariaalses vormis või koduselt.
Kodune testament kaotab aga kehtivuse, kui selle tegemise päevast on möödunud kuus kuud ja testaator sel ajal elab. Kui isiku surma korral ilmneb, et testament on kaotanud kehtivuse, toimub pärimine seadusjärgsete pärijate vahel ja testaatori enda viimne tahe ei rakendu. Siit tulenevalt peab iga kuue kuu möödumisel kirjutama uue sama või muudetud sisuga testamendi. Siiski on praktikas notarid tunnistanud testamendi kehtivaks ka siis, kui sellel on koostamise aja möödudes ühemõtteliselt kirjas, et testaator on testamendi pikendanud järgmiseks tähtajaks.
Kui testaator on teinud notariaalse testamendi ning hiljem selle tühistanud koduse testamendiga, siis koduse testamendi tähtaja möödumisega jääb kehtima varem tehtud notariaalne testament. Sõltumata testamendi vormist, jääb kehtima viimane testament. Kui viimase testamendiga on varasemat testamenti muudetud vaid osaliselt, siis arvestatakse mõlemat testamenti.
Evi Hindpere, Raid & Ko Kinnisvara- ja Õigusbüroo jurist
