Reitinguagentuuri Moody’s hinnangul toetab Eesti riigireitingut stabiilne majanduskasv ja püsivalt madal riigieelarve puudujääk. Eesti valitsusel on suurte likviidsete finantsvarade näol märkimisväärne finantspuhver, mis võrdub ligikaudu 9,1 protsendiga 2014. aasta hinnangulisest sisemajanduse koguproduktist (SKP), märgib agentuur Eesti majanduse aastaülevaates.
Ülevaade ei ole seotud Eesti riigireitingu muutmise ega kinnitamisega, vaid on mõeldud infoks turuosalistele. Moody’se reiting Eestile on püsinud tasemel A1 alates 2002. aasta lõpust, reitingu stabiilne väljavaade on püsinud alates 2010. aasta märtsist.
Eesti majandus kasvab Moody’se hinnangul 2014. aastal 2,5 protsenti ja 2015. aastal 3 protsenti võrreldes 4,2protsendilise keskmise SKP reaalkasvuga aastatel 2010–2013. Selline majanduskasvu tase toetab riigireitingut, ühtlasi on agentuuri hinnangul Eesti eelisteks mõõdukalt kõrge jõukuse tase — Eesti kuulub Maailmapanga klassifikatsiooni järgi kõrge sissetulekuga maade hulka — ja pikaajalisem euroala tuumikuga lõimumise perspektiiv.
„Aastal 2013 oli SKP elaniku kohta ostujõu pariteedi alusel 23 144 dollarit ehk kaks korda suurem kui aastal 2002,“ kommenteeris ülevaate autor, Moody’se asepresident ja vanemanalüütik Kilbinder Dosanjh agentuuri teates. Lisaks sellele on Eesti võlakoormus üks madalamaid A-reitinguga riikide hulgas. Agentuuri hinnangul langeb Eesti keskvalitsuse võlakohustuste suhe SKP-sse 2015. aastal 9,6 protsendile võrreldes 2013. aasta juba madala 10 protsendiga ning riigieelarve puudujääk jääb väikeseks.
Samuti saavutab Eesti järjekindlalt häid tulemusi rahvusvahelistes halduspraktikaid kõrvutavates uuringutes, nagu Maailmapanga uuringutes. Moody’se hinnangul on Eesti institutsioonid näidanud üles erandlikku paindlikkust ja poliitikate järjepidevust viimase viie aasta jooksul.
Põhilised väljakutsed tulenevad agentuuri hinnangul Eesti majanduse väiksusest, samuti on Eesti majandus äärmiselt avatud võrreldes enamiku teiste A-reitinguga riikidega, mis jätab riigi haavatavaks välisšokkidele.
Eesti pangandussüsteemi väljastatud laenude suhe kaasatud hoiustesse ületab 100 protsendi taset ning pankade rahastamisriski piiravad samuti Eesti pankade Põhjamaades asuvate emapankade side oma kohalike tütarpankadega, märgib agentuur.
