Muinsuskaitseamet eraldab tänavu kultuurimälestiste korrastamise taotlusvoorust toetusi mahus 3,3 miljonit eurot ja omandireformi käigus tagastatud ehitismälestiste taotlusvoorust mahus 1 miljon eurot, kokku 4,3 miljonit eurot. Tänavu sai positiivse vastuse kokku 186 taotlust ehk 37% esitatud taotlustest ning toetust saavad nii ehitis-, kunsti-, ajaloo- ja arheoloogiamälestised kui ka muinsuskaitsealadel asuvad hooned.
„Voorude kasvanud maht võimaldas tänavu toetada mitut pikalt järge oodanud suurema töö ettevõtmist, näiteks Kolga mõisa vahelagede, maalingute ja stukkdekoori restaureerimist. Samuti saime tänavu kolmekordistada muinsuskaitsealadel asuvate hoonete restaureerimiseks minevat toetussummat,“ võttis äsja lõppenud taotlusvoorude tulemused kokku Muinsuskaitseameti peadirektor Siim Raie.
Samas kasvas ka tänavu Muinsuskaitseametile esitatud taotluste koguarv ja -maht – kahte taotlusvooru esitati kokku rohkem kui 500 taotlust 16,4 miljoni euro väärtuses. „Positiivse poole pealt näitab see, et omanikud on Muinsuskaitseameti toetused üles leidnud, samas annab see tunnistust ka mälestiste aastakümnetega kogunenud jätkuvalt suurest remondivõlast, mille katmiseks on Muinsuskaitseameti toetused hädavajalikud,“ sõnas Raie.
Tänavu anti kõige rohkem toetusi ehitismälestiste ja hoonetest ajaloomälestiste restaureerimiseks ja remondiks – kokku 3,6 miljonit eurot. Sellest 1 889 861 euroga toetatakse 75 hoone restaureerimist, 722 175 euroga 14 pühakoja restaureerimist ning 1 miljoniga 10 omandireformi käigus tagastatud ehitismälestise restaureerimist. Lisaks toetatakse 16 muinsuskaitsealadel asuva hoone restaureerimist 393 573 euroga, mida on võrreldes möödunud aastaga kolm korda rohkem.
Suuremad toetused eraldati lisaks töödele Kolga mõisas ka Õisu mõisa peahoone katusekatte vahetamiseks, Lihula mõisa peahoone katusekarniisi ja korstnate avariitehniliste tööde tegemiseks ja Pärnus Lõuna 6 asuva elamu katuse restaureerimiseks. Toetust eraldati linnuste, mõisahoonete, elamute, veskite, tuulikute, sildade restaureerimiseks – näiteks Kuressaare suursilla restaureerimise I etapi töödeks. Jätkutöödest võib nimetada Kuusiku mõisa tärklisevabriku katuse restaureerimise kolmandat etappi.
2021. aastal saab lõpetatud ka pikalt tellingutes olnud EELK Kose kiriku tornikiivri restaureerimine, mida amet on toetanud kokku viiel aastal. Samuti viiakse lõpuni EAÕK Paadrema kiriku avariilise kellatorni restaureerimistööd, millega on kiriku katusemaastikule ring peale tehtud. Ka EELK Põlva kiriku katus saab restaureeritud. Paljude pühakodade juures jätkuvad suuremahulised katusetööd. Alustatakse kaua oma järjekorda oodanud EELK Suure-Jaani kiriku kimmkatuse restaureerimist ja EELK Haapsalu Jaani kiriku tornikiivri restaureerimist. Samuti algavad Nissi kiriku avariiliste ja ka hiljuti varisenud kontraforsside avarii-tööd.
Lisaks hoonete restaureerimisele toetati voorudest 98 845 euroga projektide koostamist, 148 846 euroga väärtuslike detailide konserveerimist, 29 896 euroga kunsti ja tehnikamälestiste restaureerimist ning 50 465 euroga ajaloo- ja arheoloogiamälestiste hooldamist.
Muinsuskaitseameti toetuste eesmärgiks on tagada mälestiste ja muinsuskaitseala ehitiste säilimine ning aktiivne kasutus. 2020 aasta lõpu seisuga on 5277 ehitismälestistest kasutuses 75,4% ja kasutuseta 24,6%. Neist on 23,5% heas, 39,5% rahuldavas ja 33,3% halvas seisukorras. Restaureerimisel on 3,7% ehitismälestistest. Viimaste aasate riiklike toetuste maht ei ole vähendanud halvas ja avariilises seisus mälestiste arvu.
