2025. aastal väheneb muinsuskaitseameti kaudu jagatavate toetuste kogueelarve keskmiselt 5%. Selle asemel, et kärpida ühtlaselt kõiki toetusvoorusid, lõpetab amet alates järgmisest aastast mittekaitsealuse ajaloolise taluarhitektuuri toetusmeetme.
Taluarhitektuuri toetusmeede oli mõeldud ajalooliste talude korrashoiuks, mis on küll väga väärtuslikud, kuid ei ole hetkel riikliku kaitse all. Ümberkorralduste eesmärk oli kärpida võimalikult vähe kinnismälestiste (ehitismälestised, ajaloomälestised jne) omanikele mõeldud toetust.
„Mälestiste omanike toetamine nii nõu kui ka vajadusel rahaga on muinsuskaitseameti põhiülesanne ja me ei saa seal järeleandmisi teha, kuigi selge on see, et omanike kulud inflatsiooniga suurenevad ja toetused mitte, seega kokkuvõttes saame omanikke ikkagi vähem toetada. Sellegipoolest, olgu need eraisikud, juriidilised isikud, omavalitsused või kogudused, oluline on, et meie ühine kultuuripärand on hoitud ja me aitame omanikke nii palju kui saame,“ sõnas Muinsuskaitseameti peadirektor Marilin Mihkelson.
Kinnismälestiste omanike toetusvooru tänavune eelarve oli veidi üle 2,5 miljoni euro, millele esitati 436 taotlust kogusummas 14 miljonit eurot. Rahuldati 107 taotlust ehk veerand koguarvust. Järgmise aasta veel kinnitamata eelarve kohaselt on kinnismälestiste toetusvooru suurus üle 2,6 miljoni euro, millele on esialgsetel andmetel esitatud 536 taotlust kogusummas 18 miljonit eurot. Toetuste saajad otsustatakse jaanuaris.
Lisaks eelarvelisele toetussummale on muinsuskaitseamet saanud viimastel aastatel avada omandireformi reservfondi (ORF) toetusmeetme, mille kogumaht on 3 miljonit eurot ja mis on mõeldud omandireformi käigus tagastatud mälestiste omanikele. ORF toetusvooru eelarve otsustab valitsus igal aastal eraldi, voor avaneb tavaliselt oktoobris ning ka selle taotluste hulk ja maht ületab mitmekordselt jagatava summa.
Muinsuskaitseameti peadirektori Marilin Mihkelsoni sõnul on väga oluline, et omandireformi reservfondi toetus jätkuks senisel kujul. „Omandireformi reservfondi tõstmine riigieelarvesse võtaks muinsuskaitseameti toetusvõimalustest enam kui poole. Ühiskonna ootused mälestiste omanikele on väga suured, samas kui omanike võimalused vara eest hoolitseda on tihtilugu napid ja näeme ju, kuidas nõudlus ületab mitmekordselt pakkumise. Pärandi eest hoolitsemise vajadused ja võimalused ei ole praegu tasakaalus,“ ütles Mihkelson.
Järgmisel aastal väheneb 7% võrra ka muinsuskaitseameti kaudu jagatav muuseumide arenguhüppeks mõeldud kiirendi voor. Kiirendi eelarvet vähendatakse teiste toetustega võrreldes pisut rohkem, sest muuseumide tegevuskulusid vähendas kultuuriministeerium muude allasutustega võrreldes veidi vähem, et muuseumide põhitegevus ei kannataks.
Muinsuskaitseameti tegevuskulusid kärbitakse järgmisel aastal pool miljonit eurot ehk 14,8% tegevuskuludest. Kärbet leevendab kokkuhoidliku majandamise tulemusel tekkinud eelarvejääk, mistõttu vähemalt esialgu ametis inimesi koondama ei pea ning piisab tegevuste kokkutõmbamisest.
