Linnarahva ja ametitega koostöös sündinud Tartu muinsuskaitseala kaitsekorra eelnõu ehk uus kokkulepete kogum ala hoidmiseks ja arendamiseks, on jõudnud avalikule väljapanekule. Ootame kõiki kaasa rääkima!
Tartu vanalinn on muinsuskaitseala alates 1973. aastast. Võrreldes hetkel kehtiva regulatsiooniga seab uus kaitsekord esiplaanile muinsuskaitseala eesmärgid ja väärtused. Samuti lisab see paindlikkust kaitse korraldamisel. Ühiselt läbi arutatud ja kokku lepitud selgemad ja paindlikumad reeglid on hea võimalus keskenduda Tartu muinsuskaitsealal linnasüdame kohataju loovate väärtuste hoidmisele ja arendamisele.
Mis teeb Tartust Tartu?
Eestis on 12 muinsuskaitseala, millest Tartu, Toomemäe nõlvade ja Emajõe kaldapealsele maastiku reljeefile paigutuv ajalooline linnasüda, on kahtlemata üks erinäolisematest. Nii terviklikult klassitsistlikus stiilis vanalinna Eestis teist tõesti pole. See on ka põhjus, miks Tartu vanalinnal on suur tähtsus kogu Eesti kontekstis, mille hoidmine on oluline riikliku kaitse all oleva muinsuskaitsealana. Tartu Ülikooli ajaloolistele hoonetele on antud Euroopa kultuuripärandi märgis. Aga klassitsitlikus stiilis hoonestus on ainult üks väärtustest, mis Tartust ilmeksimatult Tartu teevad, kohataju loovad ja hoiavad. Kaitsekorra eelnõus kirja saanud põhimõtted, millele tuginedes saab ajaloolise linnasüdame väärtusi hoida ja arendada. Nendest võib välja tuua näiteks selle, et omapära hoidmine on väga oluline. Tartu vanalinnas on tähtis säilitada vaated linnamüüri maapealsetele osadele ja ajaloolistele majadel Toomemäel. Arenduste puhul on muinsuskaitse aluspõhimõtte, et eelistatakse vanade hoonete säilitamist uute ehitamisele ning uued majad tuleb luua tänapäevases vormis. Seejuures on vajalik silmas pidada, et uus sulanduks harmooniliselt ajaloolisesse keskkonda. Arheoloogiapärandi hoidmisel tuleb lähtuda vähima sekkumise põhimõttest. Nii säilib ka tulevastel põlvedel võimalus maa-aluse pärandit uurida.
Ehitised saavad kaitsekategooriad, sellest tulenevad nõuded ja leevendused
Suurimaks kaitsekorraga kaasnevaks muudatuseks on ehitiste rühmitamine kolme kaitsekategooriasse A-, B- ja C ning nõuete rakendamine johtuvalt kategooriast. Sellega ühtlustatakse reeglid muinsuskaitsealal miljööväärtuslikele aladele tingimuste seadmise põhimõtetega, kus samuti on rõhk kohataju loovate ja hoidvate ehitistel ning teistel miljööd loovatel teemadel. Eesmärk on teha leevendusi nendele hoonetele ja töödele, mille osas senised jäigad ja ranged reeglid ei ole muinsuskaitseala väärtuste hoidmiseks tegelikult olulised.
Arutelude tulemusel jõuti kokkulepeteni, mis toovad enam kui pooltele hoonete omanikele kaasa muinsuskaitseliste nõuete leevenemise. Sellega väheneb tööde teostamiseks vajaliku asjaajamise ja vajalike kooskõlastuste hulk, mis aitab kokku hoida kõikide osapoolte aega ja teeb omanikele asjaajamise lihtsamaks.
Kaitsekorra töörühm tegi ettepaneku määrata A-kaitsekategooria 39-le, B-kaitsekategooria 191-e ja C-kaitsekategooria 205 majale. A- ja B-hooned on kohataju loovad ja hoidvad majad. Kui seni on tulnud kõigi hoonete sisetööd muinsuskaitsega läbi rääkida ja kooskõlastada, siis edaspidi tuleb seda teha ainult A-hoonetel, kus on säilinud väärtuslik interjöör. Töörühma ettepanek on lõpetada 8 muinsuskaitsealal asuva hoone kaitsmine mälestisena ning selle asemel käsitleda neid muinsuskaitseala B kategooria hoonetena, kus sisetöödel puudub loa kohustus.
Uuemate, peale II maailmasõda kuni tänapäevani, ehitatud hoonetele kategooria andmisel konsulteeriti Eesti Arhitektide Liiduga, et olla kindel, et kõrgema kategooria, ja muinsuskaitse suurema sekkumise vajadus on põhjendatud ning tegemist on ajaloolist keskkonda rikastava majaga.
Muinsuskaitseala piiri laiendamise ettepanek Kroonuaia tänava osas
Võrreldes kehtiva põhimäärusega tehakse eelnõuga ettepanek muuta mõningal määral nii muinsuskaitseala kui ka selle kaitsevööndi piire. Muinsuskaitseala piiri muudatuse ettepanekud lähtuvad eesmärgist, et muinsuskaitseala oleks linnaruumis tajutav loogiline tervik, et mõlemal pool tänavat asuvad ajaloolised kinnistud on hõlmatud muinsuskaitsealasse ja nende käsitlemiseks on seatud sarnased tingimused.
Kõige suurem muinsuskaitseala piiri muutuse ettepanek on tehtud Kroonuaia tänaval, haarates alasse Kroonuaia tänava paarisnumbritega kinnistud. Kaitsekorra koostamise ajal tehtud avalike koosolekute käigus ja kaitsekorra töörühmas muinsuskaitseala väärtuste sõnastamisel leiti, et Tartu linnatuumikus on muinsuskaitseala osana oluline väärtustada ajaloolise eeslinna puitarhitektuuri, mida seni on pigem väärtustatud läbi miljööväärtuslike alade. Kroonuaia tänava puhul on tegemist vahetult keskaegse linnamüüri taguse eeslinna alaga, st selle piirkonna areng on tihedalt seotud vanalinna kujunemisega.
Puitarhitektuuri väärtustamise mõttes on oluline, et muinsuskaitsealal asuks ajalooliste kultuuriväärtuslike hoonetega hoonestatud terviktänava lõik. Kroonuaia tänava hooned, mõlemal pool tänavat, on ehitatud samal perioodil ning on kultuuriväärtust omavad puitmajad. Ettepanekuga muuta muinsuskaitseala ja Supilinna miljööväärtusliku ala piire Kroonuaia tänava osas nõustus ka Supilinna Selts ning Tartu linn on teinud vastava parandusettepaneku menetluses olevasse üldplaneeringusse (avalikul väljapanekul kevadel 2021).
Supilinna puitasumi suunal muinsuskaitseala laiendamise küsimuses oli töörühmas nii poolt- kui vastuargumente. Kroonuaia tänava kruntidele saaks selguse tuua ka muinsuskaitseala nõuetest loobumine. Samas kultuuriväärtuse säilitamise seisukohast oleks siis põhjendatud haarata muinsuskaitsealasse ka üksikmälestistena kaitstavad hooned Lepiku ja Emajõe tänavatel. Ajaloolised linnatuumikud on arenenud koos seda ümbritseva eeslinna alaga. Puitarhitektuur kui muinsuskaitseala üks väärtustest koorus välja avakoosolekult ala väärtusi kaardistades. Puitarhitektuur nii Tartus kui Eestis on Euroopa kontekstis isegi unikaalsem kui kivist linnasüdamed.
Eelnevast ja tänavaruumi tervikust lähtudes jõudis töörühm seisukohale teha ettepanek laiendada muinsusakaitseala Kroonuaia tänava paarisnumbritega kinnistute võrra. Lepiku ja Emajõe tänavate osas laiendamisest loobus töörühm pragmaatilisel põhjusel – Tartu linn ei anna muinsuskaitsealal asuvatele hoonete omanikele võimalust taotleda restaureerimistoetust.
Täpsemad selgitused nii piiri muutmise, väärtuste, põhimõtete, nõuete ja kitsenduste osas on antud eelnõu seletuskirjas. Koos avaliku väljapanekuga on Tartu Kaarsillal avatud ka kaitsekorda ning sellega kaasnevaid peamisi muudatusi tutvustav näitus.
Tartust on lauldud ja luuletatud aastasadu, nii ka XXI sajandil. Tartu on meie Emajõe Ateena ja Tartu vaim elab nii kivist linnatuumikus (vanalinnas), kui puidust eeslinnades. Tartu on rohkem kui ainult väike puust linn.
Ootame arvamust avaldama nii muinsuskaitseala üldiste väärtuste, põhimõtete, hoonete kaitsekategooriate, kui ka teiste eelnõusse kirja saanud nõuete ja leevenduste kohta.
Avalikul väljapanekul olevate materjalidega saab tutvuda 29. märtsist kuni 29. prillini Muinsuskaitseameti kodulehel www.muinsuskaitseamet.ee/tartukaitsekord, Tartu infokeskuses raekoja I korrusel ning Muinsuskaitseameti Tartu ja Tallinna kontorites.
Kaitsekorra koostamise keskmeks on olnud töörühm, kuhu kuuluvad valdkonna eksperdid Mart Hiob linnaplaneerijana ja Leele Välja arhitektuuriajaloolasena, Tõnis Arjus, Indrek Ranniku ja Egle Tamm linna poolt ning Anni Martin ja Ave Elken muinsuskaitseameti poolt.
Koos avaliku väljapanekuga on avatud Tartu Kaarsillal kaitsekorda ning sellega kaasnevaid peamisi muudatusi tutvustav näitus.
