Mustamäel kultuurikeskuses „Kaja“ toimus laupäeval esinejate- ja teemaderohke elamumajanduskonverents, millel esinejate sisukad ettekanded hoidsid saali algusest lõpuni pilgeni täis.
Igasügiseseks traditsiooniks kujuneval elamumajanduskonverentsil olid seekord teemadeks „Roheline pealinn“, „Kodukulude kokkuhoid“, „Kortermajade renoveerimine“ jpm.
„Elamumajanduskonverentsist on kasu nii korteriühistute juhtidele kui korteriomanikele. Osalejad saavad teadmisi ja näpunäiteid, kuidas nii kogu maja kui ka üksikkorterit tõhusamalt majandada – kuidas energiat kokku hoida jne,“ ütles abilinnapea Eha Võrk.
Eriti suurt tähelepanu ja ohtralt küsimusi pälvis ettekanne, mis andis põhjaliku ülevaate Mustamäe majade tehnilisest olukorrast.
Tallinna Tehnikaülikooli emeriitprofessor Karl Õiger kinnitas, et maja kestab just täpselt nii kaua kui me teda vajame, juhul kui teeme selleks vajalikke hooldus- ja remonditöid. Nõukogude ajal ehitati mitut tüüpi paneelmaju. See hoone valmistamise tehnoloogia ja lahendus, mille järgi siin põhiliselt ehitati, osteti Prantsusmaalt. Tegu on tugeva konstruktsiooniga – iga toa tagant hoonega ristsuunas kandev sein, keskel piki hoonet veel kandesein ja välisseinad ning vahelaepaneelid on omavahel kokku liidetud mitte niivõrd keevisühenduste, kui sissebetoneeritud terasankrutega, see tähendab, et ühendussõlmed on betooniga monolitiseeritud. Probleemiks võivad olla vähese soojapidavusega ja kohatiste külmasildadega välispiirded – katused, välisseinad, ka rõdud ja varikatused. Küsimus on selles, et kõiki hooneid, eriti vanemaid, tuleb süstemaatiliselt kontrollida ja kahjustuste ilmnemisel analüüsida, milliseid abinõusid ja kui kiiresti on vaja rakendada. „Iseasi on see, kui kulud hakkavad nii suureks minema, et mõttekam on renoveerimise asemel uus ehitada,“ nentis Õiger. Ta kinnitas, et õigeaegne renoveerimine pikendab korterelamu eluiga aastakümneid.
Ühtlasi võimaldab põhjalik renoveerimine energiakulusid lausa poole võrra vähendada. Üheks selliseks suurepäraseks tervikrenoveerimise näiteks on aadressil Sõpruse pst 202 asuv üheksakorruseline, 162 korteriga elamu, mille tervikrenoveerimisele kulus ligi 2,1 miljonit eurot. Renoveerimistööde käigus soojustati kogu fassaad ja katus, vahetati välja kõik hoone aknad ja renoveeriti küttesüsteem. Hoonele on paigaldatud sundväljatõmbe- ja soojustagastusega ventilatsioonisüsteem. Renoveerimistööde käigust ja tulemustest andis põhjaliku õlevaate korteriühistu esindaja Anvar Kima.
Riigikogu aseesimees Jüri Ratas, Euroopa rohelise pealinna idee algataja, kõneles Tallinna Euroopa roheliseks pealinnaks saamiseks eeldustest, linnakeskkonna parandamisest ja keskkonnasäästlike lahenduste rakendamisest.
Abilinnapea Eha Võrk andis ülevaate linna pikaajalisest ja mitmekülgset koostööst korteriühistute probleemide lahendamisele kaasa aitamisel ja toetamisel. Viimase kümne aasta jooksul on linn toetanud korteriühistuid kokku 10 miljoni euroga.
Abilinnapea Arvo Sarapuu rääkis kodukuludelt säästmise võimalustest. Justiitsministeeriumi esindaja tutvustas uuest korteriomandi- ja korteriühistuseadusest tulenevaid olulisemaid muudatusi.
Lisaks ettekannetele ja paneeldiskussioonidele autasustati projekti „Roheline õu“ parimaid ja toimus teemakohane vabas vormis arutelu.
