„Renoveerimata ja osaliselt renoveeritud korterelamute ventilatsioon on puudulik, loomulik ventilatsioon reeglina elamisväärset õhuvahetust ei taga,“ ütles Tallinna Tehnikakõrgkooli lektor doktorant Anti Hamburg ülelinnalisel elamumajanduskonverentsil Mustamäel.
Tallinna Tehnikaülikooli emeriitprofessori Karl Õiger´i ettekande teemaks oli rõdude ja varikatuste turvalisus. Ta rõhutas, et üheks ohtlikuks tegevuseks isetegevuslik ümberehitamine. Eriti oluline on rõdude hüdroisolatsiooni ja servaplekkide korrashoid ja rõduservade õigeaegne remont, samuti terasest ühenduselementide ja rõdupiirete korrosioonikaitse.
KÜ Õismäe tee 124 juhatuse liige Arvo Allev rääkis, et põhikiri ja kodukord tuleb välja töötada koos elanikega ning eesmärgiks olgu saavutada seeläbi majas positiivne ja meeldiv elukeskkond. Allev kinnitas, et ühiselt paberile pandud reeglite tulemusena paranesid suhted juhatuse ja elanike vahel, vähenesid probleemid, paranes elanike käitumine ning elanikud hakkasid omavahel rohkem läbi käima, tekkis kogukondlik tegevus. Turvalisuse tõstmiseks on majja paigaldatud videovalve – kaamerad on igal korrusel, liftikabiinides ja ka õues, ühtlasi kuulub maja ka naabrivalve võrgustikku.
Tallinna Tehnikakõrgkooli lektor doktorant Anti Hamburg tõdes, et renoveerimata ja osaliselt renoveeritud korterelamute ventilatsioon on puudulik, loomulik ventilatsioon reeglina elamisväärset õhuvahetust ei taga. Väljatõmbelõõride puhastamine ning värskeõhuklappide paigaldamine ei ole ventilatsiooni renoveerimiseks piisav, on vaja lisameetmeid ventilatsiooni parandamiseks. Tihtipeale on ka probleemiks see, et elanikud on muutnud ventilatsioonisüsteemi projektijärgset olukorda, kahjustades sellega ka korterite õhuvahetust.
Üheks võimaluseks probleemide lahendamiseks oleks soojustagastusega ventilatsiooni paigaldamine. Siinjuures on eriti oluline jälgida, et ka korterite vahele oleksid paigaldatud mürasummutid. Seadmed tuleks valida keskmistele töökiirustele. Sissepuhke õhk peaks olema eelsoojendatud ning ei tohi tekkida tuuletõmbuse ega külmatunnet. Väljatõmbe õhk peaks välja viima koheselt halva lõhna ning liigse niiskuse, lisas Hamburg.
Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektori asetäitja Kaur Kajaki sõnul peamised põhjused gaasiõnnetuste tekkel on: õhuvahetuse puudulikus, suitsugaaside halb ärajuhtimine, gaasiseadmete asjatundmatu paigaldamine, korrashoiukohustuse eiramine ning ebaseaduslik ehitustegevus. Ruum, kus võivad viibida inimesed ja kuhu on paigaldatud korstnaga ühendatud gaasiseade, peab olema varustatud vingugaasianduriga.
