Tsiviilasjas nr 3-2-1-172-13 on kolleegium käsitlenud kinnisasjaomanike õigust ning võimalusi ehitada rajatisi üle enda kinnisasja piiride, riivates sel moel naaberkinnisasja omanike õigustatud huvi omandi puutumatusele.
Asjaolude kohaselt soetasid isikud Heldri uuselamurajoonis kinnisasjad. Vastavalt arendaja ning ühe kinnisasja omaniku vahel sõlmitud kinnistu ostu-müügilepingule, pidi arendaja korraldama omal kulul Heldri elamurajooni sisese tee katmise (sissesõiduteed kinnisasjade hoovidesse ning teelaiendused). Kuivõrd arendaja soovis hilisemalt eeltoodud lepingu tingimuse täitmise eest täiendavat tasu ning kinnisasja omanik ei olnud sellega nõus, jäi arendaja poolt elamurajooni sisetee rajamata.
Heldri piirkonnas asuvate naaberkinnistute omanikud otsustasid seejärel ehitada ise enda kinnisasjadele juurdepääsu tagamiseks sissesõiduteed ning teelaiendused. Sissesõiduteid ja teelaiendusi ehitades ületasid naaberkinnistute omanikud enda kinnisasjade piire ning seeläbi ka kõrval asuva arendajale kuuluva kinnistu piire (arendajale kuulus tee kinnistu). Piiriülest ehitamist lubavat asjaõigust kinnistusraamatusse sisse ei kantud. Naaberkinnistute omanikud põhjendasid piiriülest ehitamist asjaoluga, et vajalik oli rajada juurdepääsuteed hoovidesse ning hoovidest avalikult kasutatavale teele, mistõttu tegutsesid naaberkinnistute omanikud heauskselt.
Tee omanik (arendaja), kelle kinnisasja piiridele sissesõidutee ehitati, nõudis omavolilise maa kasutamise eest tasu, alternatiivselt palus sissesõiduteed eemaldada, vastasel juhul pidi tee omanik seda tegema enda algatusel.
Riigikohus leidis, et iga kinnisasja omaniku piiriülest ehitamist ja seeläbi naaberkinnistu omaniku õigusi riivavat tegevust tuleb hinnata individuaalselt. Individuaalse hindamise tulemusena peab tuvastama, kas iga konkreetse kinnisasja omaniku poolt ehitatud rajatise puhul on tegemist pahauskse ehitamisega naaberkinnistu suhtes või mitte. Juhul, kui tuvastatakse, et rajatised, mis ületavad naaberkinnistu piiri on püstitatud heauskselt, siis tuleb sellised rajatised naaberkinnistu kinnisasjaomaniku poolt lubada. Antud juhul viitas heausksusele see, et sissesõiduteede ehitamises oldi arendajaga kokku lepitud, kuid arendaja ei täitnud oma kohustust, mispeale ostja täitis kohustuse sisuliselt ise.
Samas möönis kohus, et ka sellisel juhul ei pea heauskselt püstitatud rajatist taluma ilma tasuta.
| Artikli allikas Advokaadibüroo Glikman, Alvin & Partnerid |
 |
