19. märtsil avatud Narva uues politsei- ja päästehoones saavad omale kaasaegsed tööruumid Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Narva politseijaoskond, kodakondsus- ja migratsioonibüroo Narva teenindus ning Päästeameti Ida päästekeskuse Narva päästekomando ning päästekeskuse spetsialistid.
Siseminister Ken-Marti Vaheri kinnitusel on Narva ühishoonel lisaks praktilisele väärtusele ka oluline märgiline tähendus turvalisuse sümbolina. „Täna avatud politseinike ja päästjate ühine maja on selge märk riigi kohalolekust. Kvaliteetne elupääste- või korrakaitseteenus peab olema kõikidele kodanikele ühtviisi kättesaadav nii Tallinnas kui piirilinnas Narvas. See on siinsete politseinike ja päästjate uus kodu, nende kindlus, mis annab turvalisuse tunnet nii politseile kui ka inimesele tänaval ja kodus,“ sõnas Vaher.
Ida prefekti ülesannetes olev Aimar Köss nentis, et valminud hoones ei ole töötingimused võrreldavad nende oludega, milles aastakümnete jooksul on tulnud töötada. „Kaasaegsete töötingimuste loomine on olnud üks prioriteete, sest see tõstab oluliselt nii politseiametnike kui päästjate motivatsiooni ja annab kõik võimalused põhiülesannete tulemuslikuks täitmiseks. Siinkohal olen veendunud, et uuest ühishoonest kujuneb meie sisejulgeoleku nurgakivi, millest saab alguse Eestimaa turvalisus,“ ütles Köss.
Koos abihoonetega enam kui 5000 ruutmeetri suuruse kolmekorruselise maja projekteerimisel võeti arvesse kõiki politsei- ja päästetöö eripärasid. Riigi Kinnisvara AS-i juhatuse esimees Jaak Saarniidu sõnul kasutati hoone kavandamisel esmakordselt innovaatilist mudelprojekteerimise meetodit, mis võimaldas senisest efektiivsemalt jälgida hoone planeerimis- ja ehitusprotsessi ning analüüsida ja täiustada hoone kasutuslogistikat.
Narva politsei- ja päästehoone projekteeris Sirkel & Mall OÜ ja ehitas Fund Ehitus OÜ. Ühishoone projekti koguinvesteering oli 6,14 miljonit eurot.
Politseinike ja päästjate esimese ühise maja avas siseministeerium 2003. aastal Tapal. Ida regioonis on ühishooned lisaks Narvale veel Iisakus (2008), Rakveres (2010) ning eelmisel kevadel valminud keskuse hoone Jõhvis. Kokku on ühishooneid Eestis avatud kuus.
