Nüüd, kui üha enamates arenenud riikides jõuavad intressimäärad negatiivsele poolele, räägitakse meedias aina rohkem negatiivsetest intressidest. Seni on viis keskpanka – Euroopa Keskpank (EKP), Taani riigipank, Šveitsi riigipank, Rootsi riigipank ja Jaapani riigipank – hakanud riigipangas (keskpangas) hoiustatavatele kommertspankade vahenditele rakendama negatiivseid intressimäärasid.
See tähendab, et kommertspangad peavad riigipangas raha hoidmise eest peale maksma. Nende otsuste eesmärk on stimuleerida majanduskasvu ning võidelda madala inflatsiooni ja kasvava deflatsiooniohuga. Nüüd on küsimus selles, kui hästi see lähenemine toimib, sest ettearvamatud on nii võimalikud tagajärjed kui ka kommertspankade, institutsioonide ja teiste osaliste käitumine juhul, kui intressimäärad langeks veelgi sügavamasse miinusesse või jääksid negatiivseks pikema perioodi jooksul.
Miks kasutada negatiivseid intressimäärasid?
Lihtsalt öeldes – kui intressimäärad on negatiivsed, peab hoiustaja, näiteks kommertspank, keskpangale maksma, et oma raha riigi keskpangas hoida. Sellise poliitika teoreetiline eesmärk on, et kui pangad peavad oma raha hoiustamise eest maksma, on neil rohkem motivatsiooni vaba raha ettevõtetele ja eraisikutele laenata, panustades nii majandusse.
Järgmine näide oleks hoiustaja (nt suurettevõte), kes peab negatiivsete intressimäärade rakendamisel oma raha kommertspangas hoidmise eest maksma. Siin on üks eesmärke stimuleerida ettevõtteid kasutama raha äriinvesteeringuteks, mis omakorda elavdab majanduskasvu.
Teisiti öeldes tähendavad negatiivsed intressimäärad, et laenuandjad maksavad laenuvõtjatele laenamisvõimaluse eest peale. Kommertspankade puhul oleks siiski tegemist äärmusliku olukorraga, kuna laenamise majanduslik eesmärk on teenida kasumit, võttes enda peale laenusaaja krediidiriski.
Nii pisendatakse laenamiskulusid negatiivsete intressidega, et suurendada tarbimist, mis on üks peamisi majanduskasvu taga olevaid jõudusid. Siiski on need eesmärgid ja negatiivsete intressimäärade rakendamise põhjused väga teoreetilised ning pole kindel, kuidas need praktikas realiseeruvad.
Kuidas see toimib? Euroala näide
Euroalas on keskpanga eesmärk stimuleerida majanduskasvu ja tõsta inflatsiooni. EKP-l on mandaat tagada hindade stabiilsus, hoides inflatsioonimäära keskpika perioodi jooksul veidi alla 2% juures (praegu on inflatsioon euroalas veidi alla nulli).
Nagu enamik keskpankasid, mõjutab EKP inflatsiooni intressimäärade kaudu. Kui keskpank soovib liiga kõrget inflatsiooni piirata, tõstab see enamasti intressimäärasid, muutes laenamise kallimaks ja säästmise ligitõmbavamaks. Vastuseks liiga madalale inflatsioonile vähendatakse intressimäärasid.
EKP-l on kolm peamist intressimäära, millele tuginedes tegutseda: laenamise püsivõimalus pankadele üleöö laenamiseks, põhilised refinantseerimistoimingud ja hoiustamise püsivõimalus. Refinantseerimise põhimäär või baasintress on intressimäär, millega pangad saavad tavatingimustel EKP-lt laenata, ning hoiusemäär on summa, mida pangad saavad keskpangast hoiustatavatelt vahenditelt.
Kuna euroala majandus taastub väga aeglaselt ja inflatsioon on nullilähedane ja püsib eeldatavasti kaugelt alla 2% veel pikema aja jooksul, on EKP otsustanud, et intressimäärad peavad olema madalamad. Kõik kolm intressimäära on alates 2008. aastast langenud ja viimati kärbiti neid 2016. aasta märtsis. Baasintressi määra kärbiti 0,05 protsendilt 0 protsendile ja hoiusemäär langes –0,3 protsendilt veelgi kaugemale miinuspoolele, –0,4 protsendile. EKP õigustab seda kui osa meetmete kombinatsioonist, mille eesmärk on tagada keskpika perioodi jooksul hindade stabiilsus, mis on vajalik euroala jätkusuutlikuks kasvuks.
Nüüdseks veelgi kaugemale miinusesse ulatuv hoiusemäär tähendab, et EKP-s raha hoiustavad euroala kommertspangad peavad veelgi rohkem maksma. Tekkida võib küsimus, kas pankadel ei ole võimalik negatiivset hoiusemäära vältida.
Näiteks kas nad ei saa lihtsalt otsustada rohkem sularaha hoiustada? Kui panga käes on raha rohkem kui minimaalsete reservimäärade jaoks tarvis ning see ei soovi seda teistele kommertspankadele välja laenata, on ainult kaks võimalust: hoida raha keskpangas oleval kontol või hoida seda sularahas (keskpangad loodavad muidugi, et pangad suurendavad ennekõike ettevõtetele ja eraisikutele laenamist).
Ka sularaha hoidmine ei ole tasuta, kuna pangal on sularaha ladustamiseks vaja väga turvalist hoiuruumi. Seega on vähetõenäoline, et ükski pank seda teha otsustaks. Pigem võib arvata, et pangad laenavad raha teistele pankadele või maksavad negatiivset hoiusemäära. Nendest kahest valikust on oluliselt tõenäolisem teine, kuna enamiku pankade käes on praegu raha rohkem, kui nad välja laenata saavad, ning laenamine teistelt pankadelt ei ole vajalik.
Negatiivsete intresside positiivsed ja negatiivsed mõjud
Kui keskpankade eesmärk on kasvu ja inflatsiooni stimuleerida negatiivsete intressidega, on selline poliitika äärmiselt ebaharilik ja hõlmab endas arvestatavaid probleeme. Järgnevalt on kirjeldatud mõnd olulisemat poolt- ja vastuargumenti.
Esiteks, eeldusel, et keskpankade eesmärgid täituvad ja negatiivsed intressimäärad majandust stimuleerivad, oleks see pangandussektori jaoks positiivne märk. Kui turgudel levib uskumus, et negatiivsed intressimäärad parandavad pikaajalist kasvuperspektiivi, peaks see tõstma ootusi inflatsioonile ja kõrgematele intressimääradele tulevikus, mis on positiivne pankade netomarginaali seisukohast (kommertspangad teenivad raha krediidiriski võtmisega ning küsivad laenudelt kõrgemaid intresse kui need, mida hoiustele maksavad – nende intressimarginaal on positiivne).
Veelgi enam, paremas majandusolukorras peaksid kommertspangad leidma veelgi tasuvamaid võimalusi laenamiseks ning laenusaajad on suurema tõenäosusega võimelised neile tagasi maksma. Samas võivad negatiivsed intressid pangandussektorit kahjustada.
Kui langevad intressimäärad suruvad laenudelt saadavad tasud veelgi madalamale ning kommertspangad ei soovi või ei suuda negatiivseid hoiusetasusid katta, siis surutakse pankade intressimarginaali netomäära aina kitsamaks.
Teiseks peaks negatiivsete intressimäärade poliitika suunama kommertspankasid rohkem laenama, et vältida keskpankade kehtestatud tasusid kohustuslikke reserve ületavate vahendite eest. Kuid selleks, et negatiivsed intressid laenamist hoogustaks, peavad kommertspangad olema valmis rohkem ning väiksema kasuga laenama.
Kuna negatiivsed intressimäärad võetakse kasutusele loiu majandustegevuse ja deflatsiooniga seotud riskide tasakaalustamiseks, tähendab see, et ettevõtetel on sellises keskkonnas raskusi ning laenamisel peavad pangad leppima suurema krediidiriski ja väiksema tuluga.
Kui kasumid liigselt vähenevad, võivad pangad koguni laenamist vähendada. Veelgi enam, raskused negatiivsete intresside kehtestamisel hoiustajatele võivad tähendada, et tarbijate jaoks tõusevad võlgadega seotud kulud.
Kolmandaks, negatiivsed intressid võivad nõrgendada riigi valuutat, tõstes konkurentsi ekspordialal ning soodustades inflatsiooni, kuna impordihinnad tõusevad. Samas võivad negatiivsed intressid tekitada niinimetatud valuutasõja olukorra, kus mitmed riigid soovivad teadlikult oma sisevaluuta väärtust vähendada, et sel viisil majandust stimuleerida.
Nõrgem valuutakurss näib olevat üks põhilisi viise rahanduspoliitika leevendamise elluviimiseks. Kuid kokkuvõttes on valuuta väärtuse vähendamine nullsummamäng: maailmamajandus ei saa hakkama selle vastu toimiva valuutade väärtuse langetamisega. Halvimal juhul võib võistluslik valuutade väärtuse vähendamine viia protektsionistlike kaubanduspoliitikateni, millel on ülemaailmse kasvu seisukohast negatiivne mõju.
Neljandaks, negatiivsed intressimäärad peaksid investorite vaatenurgast teoorias toimima samamoodi nagu intressimäärade nullini langetamine – see peaks olema soodus aktsiate jaoks, kuna intressimäärade ja aktsiaturu vaheline seos on võrdlemisi kauge. Intressimäärade vähendamine tähendab, et inimesed, kes soovivad raha laenata, saavad seda teha madalamate intressidega.
Kuid see tähendab ka, et neil, kes raha välja laenavad või ostavad väärtpabereid, näiteks võlakirju, on väiksemad võimalused teenida intressitulu. Kui eeldame, et investorid käituvad ratsionaalselt, mõjutaksid vähenevad intressimäärad investoreid raha võlakirjaturult aktsiaturule liigutama. Samas on ettevõtetel võimalik oma laienemist finantseerida soodsamalt, kasvatades nii oma tulevast teenistuspotentsiaali, mis omakorda kergitab aktsiahindu.
Kuid praktikas ei pruugi selline erakordne madalate intressimäärade poliitika nii tänuväärne olla. Investorid võivad negatiivsete intresside poliitikat pidada märgiks tõsistest majandusprobleemidest ja jääda riskide suhtes valvsaks. Samuti ei tähenda negatiivsete intresside rakendamine tingimata, et kommertspangad rohkem laene väljastaksid, mis omakorda võib mõjutada finantsettevõtete kasumiväljavaateid ja kahjustada ülemaailmse finantssektori toimimist.
Aktsiaturg tervikuna on ülemaailmsete finantsprobleemide suhtes väga tundlik ja võib nende tagajärjel kukkuda. Ja isegi kui kommertspangad oleksid nõus rohkem laenama, on küsitav, kuivõrd suudaks see ettevõtteid ja üksikisikuid panna rohkem laenama ja kulutama.
Viiendaks, negatiivsed intressid võivad täiendada teisi leevendamismeetmeid (näiteks kvantitatiivset leevendamist) ja anda märku keskpanga otsusest tegeleda majanduse aeglustumise ja alla sihtmäära jääva inflatsiooniga. Samas võivad negatiivsed intressimäärad olla märk sellest, et keskpangad on rahapoliitikas jõudmas oma võimaluste piirini.
Turgudel näib levivat aina rohkem mure, et keskpankade meetmed on ammendunud ja see, kuidas reageerivad poliitikasuunajad majanduse uutele langussuundadele, tekitab ärevust.
Kokkuvõte
Keskpangad teevad kõik võimaliku, et soodustada kasvu ja inflatsiooni. Kui intressimäärad on juba nullis, siis enamik pankasid on hakanud rakendama oma eesmärgi saavutamiseks negatiivseid intressimäärasid. Tegemist on aga keskpankade jaoks võrdlemisi uue vahendiga ning sellise poliitika peamised võimalused ja riskid pole veel avaldunud.
Seetõttu tasub selle aina populaarsemaks muutuva poliitika potentsiaalseid soovimatuid tagajärgi lähemalt uurida ja jälgida. Seni on euroala majanduse taastumine olnud aeglane ja inflatsioon väga madal, kommertspangad rohkem laenama ei kiirusta ja otsivad pigem teisi viise, kuidas oma tulusid kaitsta.
Ettevõtete ja eraisikute valmisolek rohkem ja soodsamalt laenata kasvab võrdlemisi aeglase tempoga, investorid ei tõtta suuremaid riske võtma ja võlakirjade tootlus on rekordiliselt madalal tasemel. Negatiivsete intressimäärade tõelise mõju mõistmiseks on vaja rohkem aega.
Allikad: Euroopa Keskpank, Maailmapank, Rahvusvaheliste Arvelduste Pank, Nasdaq, Investopedia, Bloomberg, BBC, CNBC
Ovidijus Sačilka
SEB Baltikumi kogumis- ja investeerimisvaldkonna strateeg
