Eestis tehtud ehitustööde maht vähenes eelmisel aastal 3% võrreldes aasta varasemaga. Ehitusmahu langusesse panustas nii hoonete kui ka rajatiste ehitusmahu langus, mis mõlemad vähenesid eelmisel aastal ligi 3,5%.
Eestis tehtud ehitustööde maht langes kolmandat kvartalit järjest ning oli neljandas kvartalis aastases võrdluses 4% madalam. Langust mõjutas rajatiste ehitusmahu tugev langus, mis neljandas kvartalis süvenes 13 protsendini. Hoonete ehitus, mis oli tugevas languses kahel eelneval kvartalil, kasvas neljandas kvartalis 1%.
Ehitusmahtude langus ning varasemast väiksem tellimuste maht on vähendanud ehitussektori töötajate arvu. Maksu- ja Tolliameti töötajate registri statistika andmetel vähenes töötajate arv ehituses eelmise aasta lõpu seisuga ligikaudu 3% aastases võrdluses.
Eesti ehitusettevõtete ehitusmaht välismaal langes
Eesti ettevõtete välismaal tehtud ehitustööde maht langes eelmisel aastal kolmandiku võrreldes aasta varasemaga. See vähendas ka välismaal tehtud ehitustööde osatähtsust – kui 2019. aastal oli osatähtsus 8%, siis eelmisel aastal moodustasid välismaal tehtud ehitustööd 6%. Samas tuleb suur langus suhteliselt väikeste mahtude pealt.
Sarnaselt Eestile langes eelmisel aastal ehitusmaht Leedus 2%. Langust mõjutas hoonete ehitusmahtude langus, samas rajatiste ehitusmaht seal eelmisel aastal tõusis. Olukord Lätis oli aga erinev – seal kasvas ehitusmaht eelmisel aastal 3%. Kuigi rajatiste ehitusmaht Lätis langes, toetas üldist ehitusmahu kasvu hooneehitus. Soomes jäi aga ehitusmaht eelmisel aastal samaks võrreldes aasta varasemaga – hoonete ehitusmaht mõnevõrra langes, samas kui rajatiste ehitus kasvas tugevalt.
Ehitusettevõtete hinnangul takistab ehitust peamiselt ebapiisav nõudlus
Ehitusettevõtete kindlustunne on nüüdseks jõudnud kriisieelsele tasemele, kuid ehitusettevõtete hinnangul on peamiseks ehitust takistavaks teguriks endiselt ebapiisav tellimuste maht. Kui elukondlikul kinnisvaraturul on nõudlus tänaseks taastunud, siis nõudlus ärikinnisvara järgi on veel tagasihoidlik.
Ehitussektori selle aasta väljavaade sõltub sellest, kuidas taastub üldine majanduse käekäik ning tänu sellele ka erasektori investeeringud ning teiselt poolt, kui kiiresti õnnestub riiklikuid taristuinvesteeringuid hakata ellu viima. Meie hinnangul püsib ärikinnisvara nõudlus lähiajal madalam. Kuna ehituses kestavad projektid pikemat aega, mõjutab see hooneehitust viitajaga ning seetõttu ehitatakse ärihooneid sel aastal vähem. Riiklike taristuinvesteeringute ehitusjärku jõudmine, mis tõenäoliselt võtab veel aega, suurendab peamiselt tellimusi rajatiste ehituses, mistõttu toetab see vähem neid ehitusettevõtteid, mis tegelevad peamiselt hoonete ehitusega.
Tugev nõudlus eluasemeturul toetab eluhoonete ehitust
Kinnisvaraturg on viiruse teisele lainele ootuspäraselt hästi vastu seisnud ning tehingute arv on alates septembrist ületanud aastatagust taset. Neljandas kvartalis oli tehingute arv korteriturul 10% aasta varasemast kõrgem, korterite hinnad kasvasid seejuures 4%. Sellele on kaasa aidanud kevadega võrreldes tunduvalt leebemad piirangud ning üldine kohanemine pandeemiaoludega, mis on võimaldanud kinnisvaraturul toimida tavapärases rütmis. Suuremat aktiivsust eluasemeturul on osaliselt toetanud ka kevadest edasilükatud ostuotsused. Teisalt on pandeemia rängalt mõjutanud teatud majandusharusid, kuid tervikuna ei ole tööpuudus väga kõrgele tõusnud. Samuti on majapidamiste hoiused viimastel aastatel kiiresti kasvanud, mis on võimaldanud neil sääste koguda.
Uusi eluruume valmis Eestis eelmisel aastal 7579 ehk 8% rohkem kui aasta varem, mis ületas ka seni 2007. aastast kehtinud rekordi, mil valmis 7073 eluruumi. Ehitusluba väljastati eelmisel aastal 8833 eluruumile, mis on 10% kõrgem näitaja võrreldes aasta varasemaga. Tallinnas ja selle lähiümbruses müügis olevate uute korterite laojääk, mis peegeldab uusarenduste pakkumiste arvu, oli neljandas kvartalis võrreldes aasta varasemaga veidi suurenenud.
Meie hinnangul püsib majapidamiste nõudlus eluaseme järgi sel aastal tugev, mis omakorda toetab eluhoonete ehitust. Majandusaktiivsuse jõulisem paranemine peaks aset leidma aasta teises pooles, tänu millele peaks ka nõudlust tööjõu järele paranema ning tööpuudus tasapisi vähenema hakkama. Samuti toetab nõudlust majapidamiste tugev säästude kasv, mis aasta lõpus ning jaanuaris on veelgi kiirenenud, ulatudes 15 protsendini. Pensionireform võib aasta lõpus korterite nõudlust mõnevõrra suurendada, kuid selle mõju ei ole tõenäoliselt suur. Meie hinnangul peaks mõõdukas hinnakasv korteriturul sel aastal jätkuma.
