Käsiraamatu “Nõuanded koduostjale. Praktilised nõuanded, kuidas leida unistuste kodu” autor Tõnu Toompark annab nõu koduostmise teemadel.
Elu võib minna ülesmäge, kuid minna võib ka teisiti. Pole sugugi harv juhus, kui inimesel tekivad ajutised või pikemaajalised raskused laenumaksete tegemisega. Sellises olukorras on oluline mitte kaotada pead ega laenuandja eest peitu pugeda.
Reeglina raskused ja probleemid edasi lükates või nende eest põgenedes ainult kasvavad. Mida varem esilekerkinud probleemide lahendamisega intensiivselt tegelema hakata, seda suurem on võimalus, et laenuvõtja seljatab mured või kehvemal juhul väljub koduostu projektist minimaalsete kaotustega.
Musta stsenaariumi käivitumisel ehk laenu tagasimaksete tegemisega raskuste tekkimisel on mõned nõuanded, mida tasub järgida. Tõenäoliselt ei ole kõigi murede vastu aitav imeravim ükski järgmistest soovitustest. Pigem on mõistlik neid nõuandeid kõiki kompleksselt rakendada.
Tulude suurendamine
Kirjapanduna kõlab üsna triviaalselt soovitus laenuvõtjal tulusid suurendada, et seeläbi laenumaksetega paremini toime tulla.
Aga ehk on laenuvõtjal siiski mingi teadmine või oskus, mille abil lisatulu teenida, mis omakorda aitaks kõrgete kuludega toime tulla. Olgu selleks oskuseks või võimaluseks vabal ajal taksot sõita, tegeleda tõlketööga või aidata naabrimehel remonti teha.
Kulude vähendamine
Tulude suurendamisest lihtsamini rakendatav lahendus võib olla kulude piiramine.
Kuludest ülevaate saamiseks tasub laenuvõtjal koostada pere eelarve, kuhu panna kirja, millised on pere kulud ja tulud. Olemasolev info annab selgema ülevaate, kas ja kui palju on võimalik raha kokku hoida.
Maksepuhkus ehk laenupuhkus
Iga inimese elus on paremaid ja halvemaid aegu. Vahel võib juhtuda nii, et halvemad ajad toovad endaga kaasa raskused laenumaksete tegemisel. Sellistest kriisidest ülesaamiseks pakub enamik laenuandjaid maksepuhkuse võimalust.
Reeglina pakuvad laenuandjad maksepuhkust kuueks kuni kaheteistkümneks, erandina kuni 36 kuuks. Maksepuhkuse ajal peab laenuvõtja jätkama intressimaksete tegemist, kuid saab loobuda põhiosa tagastamisest. See muudab laenumakse ajutiselt väiksemaks.
Siin peab laenuvõtja teadma, et annuiteetlaenu puhul moodustab laenuperioodi alguses põhiosa kogu laenumaksest väikese osa ja intressimakse suure osa. Seega ei pruugi maksepuhkus laenuperioodi alguses ehk ainult intresside tasumine olulist rahalist leevendust pakkuda.
Erandina võivad pangad pakkuda ka täielikku maksepuhkust, st laenuvõtja ei pea tasuma ei intressi- ega põhiosamakseid.
Laenupuhkuse puhul on oluline teada, et tegemist on laenuvõtja ja laenuandja kahepoolne kokkuleppega. See tähendab, et kui laenuandja hindab, et laenuvõtja probleemid ei ole ajutised, ei pruugi ta laenuvõtjale maksepuhkust võimaldada.
Laenude konsolideerimine ja refinantseerimine
Laenude konsolideerimise ja refinantseerimise eesmärk on koondada erinevad kõrgema intressimääraga laenud üheks ja vähendada laenuvõtja intressikulu ning seeläbi laenumakse suurust.
Kui laenuvõtjal on väikelaene või kiirlaene, mis on enamasti suhteliselt kõrge intressimääraga, on üks võimalus võtta suurem madalama intressimääraga laen, millega olemasolevad kõrgema intressimääraga laenud tagasi maksta, et saavutada kokkuhoidu intressimakse suuruse vähenemise pealt.
Laenulepingu pikendamine
Kui laenuvõtjale käib olemasolev laenumakse üle jõu, aga väiksema laenumaksega saaks ta siiski hakkama, tasub mõelda laenuperioodi pikendamisele.
Oletame näiteks, et laenuvõtja on laenu võttes hinnanud sobivaks laenuperioodiks 30 aastat ja ta on juba 5 aastat laenu maksnud. Nüüd tasub laenuandjaga läbi rääkida, et olemasoleva laenujäägi tasumine pikendada taas 30 aasta peale. See vähendab pisut igakuise laenumakse suurust ja võiks laenu tagastamist hõlpsamaks muuta.
Samas tuleb teada, et toodud näite puhul on oluline teada, et 30-aastase laenu puhul, mille intressimäär on 3%, on viienda aasta lõpuks tasutud pisut üle 10% laenusummast. See tähendab, et sellise laneu taas 30 aasta peale pikendamine vähendab laenumakset samuti ligikaudu 10% võrra.
Laneuvõtja jaoks on oluline eelnevalt välja arvutada ja enese jaoks selgeks teha, kas sellisest makseleevendusest on tema jaoks kasu.
Ostetud kodu väljaüürimine
Ühe võimalusena võib mängu tulla olemasoleva ostetud kodu väljaüürimine.
Tõenäoliselt vajab laenuvõtja omalegi eluaset. Ehk on laenuvõtjal võimalik kolida vanematekodusse või väiksemale ja odavamale üüripinnale. Üüripinnale kolimine võib olla ajutine ja kui elu taas positiivsetesse rööbastesse pöördub, saab endisele pinnale tagasi kolida.
Kodu müümine
Kui eeltoodud võimalustest abi ei ole või laenuvõtja näeb, et tema probleemid on alalised, tuleb ette võtta raske samm ja ostetud kodu müüa.
Kui pangale laenumaksed laekuvad, siis liialt kiirustama ei pea. Kui aga laenuvõtja ei suuda laenu maksta, võib liiga pikk müügiperiood laenuandja närviliseks muuta. Laenuandja närvilisus tähendab siin seda, et laenuandjal võib tekkida tahtmine liiga pikaks veninud müügiperioodi puhul müügi korraldamise ohjad enda kätte haarata. See tähendab, et pank toob laenu tagatiseks oleva vara sundtäitmisele, mida viib läbi kohtutäitur.
Praktika näitab, et kohtutäituri kaudu müüdava kinnisvara eest ei saa parimat hinda. Täiendavalt tuleb täitemenetluse korral tasuda suured täitmiskulud. Laenuvõtjat peaks aga huvitama võimalikult kõrge hind. Seetõttu on äärmiselt mõistlik ja soovitatav laenuvõtjal proovida müügikorraldusega ise mõistliku ajaga hakkama saada.
Loe pikemalt nii eeltoodud kui muudest nõuannetest käsiraamatust „NÕUANDED KODUOSTJALE”, mille autor on kinnisvarakonsultant Tõnu Toompark. Käsiraamatu saad osta Kinnisvarakooli raamatupoest.
