gorTänase Tallinna kaubanduskeskuste mahu kohta räägitakse vastakaid jutte. On skeptikuid, kes arvavad, et maht on ületanud kriitilise piiri ning uutele kaubanduskeskustele on keeruline leida kohta päikese all. Teist samapalju leidub mõõdukaid optimiste, kes arvavad, et turul on täiesti olemas koht piirkonnas teistest eristuvatele ning mõnevõrra teistsugust kontseptsiooni pakkuvatele keskustele.
Pärast mitmeaastast vaikelu on tavakeskuste sõiduvees elavnenud nn nokitsemiskaubamajade (hobikaubamajade) turg. Aasta algul valmis Kadaka tee ääres laienenud Automaailm, 4. mail avas uksed Eesti esimene Motoneti kaubamaja, Bauhaus katab Haaberstisse kerkiva hoonega Lääne-Harjumaa suuna ning ESPAK ehitab oma kvartalisse uue kaasaegse hoone. Lisaks on oodata veel mõningaid laienemisuudiseid, kuid juba tänaste tagasihoidlike arvutuste põhjal teeb see kokku rohkem kui 30 000 m2 uut suletud netopinda.
Vaadates seda ehitusmahtu, kerkivad üles täpselt samad küsimused turu taluvuspiiri kohta, nagu peavoolu keskuste puhul. Iseenesest on „nokitsemiskaubamajade“ valik juba suur ning Tallinna linnaosad ja pealinnast väljuvad suunad on mõnede eranditega suhteliselt hästi kaetud. Pigem on turul puudus professionaalset nõustamist pakkuvatest müüjatest kui betoonist.
Samas toetab kaupluste arendusi ja olemasolevate laienemist eelkõige korteriomandite ja kinnisasjadega sõlmitud tehingute arvu kasv – võrreldes 2014. aastaga suurenes mullu Harjumaal korteriomanditega sõlmitud ostu-müügitehingute arv 13,1% ning hoonestamata elamumaadega lausa 28,9%, mida ei tumestanud ka hoonestatud elamumaa tehingute 1%-line langus. Turu arengut toetavad ka kiirelt kasvanud kinnisvarahinnad, mistõttu on olemasoleva kinnisvara värskendamine uue kinnisvara ostu ees endiselt tugev alternatiiv. Tehingute arvu kasv on rohkem või vähem otsesemalt seotud suurenenud sissetulekute, jätkuvalt madala inflatsiooni ja töötuse määra, pakkumiste arvu kasvu ning rahvaarvu kasvuga.
Põhjus, miks „nokitsemiskaubamajade“ turg kogub võrreldes tavakauplustega kauem hoogu ning põleb seejärel seda eredama leegiga, peitub peamiselt esmatarbevajalikkuses. Kasvuaegadel, kui inimeste sissetulekud suurenevad, jääb pärast esmavajaduste rahuldamist inimestel rohkem raha kätte, mida kulutatakse seejärel muu hulgas vaba aja, meelelahutuse ja hobide peale. Halbadel aegadel on see aga tihti esimesi kohti, kus rihm tõmmatakse pingule. Sellist käitumismalli toetab ka statistika: aastatel 2005–07 suurenes majatarvete, kodumasinate, rauakaupade ja ehitusmaterjali jaemüük 91,1%, samas kui kogu jaemüük kasvas 47,2%. 2007–09 vähenes kogu jaemüük 12%, majatarvete, kodumasinate, rauakaupade ja ehitusmaterjali jaemüük aga 28,8% ning jätkas kahanemist veel pärast kogu jaemüügi pöördumist kasvule. Sama tsükkel on alanud paar aastat tagasi, kus 6–6,5% kasvanud jaemüügi seas paistab silma veelgi kiirema kasvuga spetsialiseeritud ja hobikaupade jaemüük.
Viimane kriis jättis hobikaubamajad küll hingitsema, ent keegi turult ei lahkunud, mis võib viidata nende kaupluste suurele kasumimarginaalile. Kuna turg on võrreldes tavakaubamajadega volatiilsem, on turuosalised oma tegevustes märksa ratsionaalsemad ja ettevaatlikumad. Ehkki mitte kõik tänased laienejad ei pretendeeri samale sihtgrupile, on suurimaks ohuks täna hüppeliselt kasvanud ehitusmaht, mis lisaks omavahelise konkurentsi teravdamisele võib pikas plaanis mõne turuosalise lahkuma panna või tema tegevust koomale tõmmata. Tulevast kriisi ei pruugi suurem kaubanduspinna maht aga nii armulikult üle elada.
