Raskused globaalse majanduskasvu ja tööstustoodanguga ning Euroala madal kasvuväljavaade koos Brexitist ja muudest geopoliitilistest teguritest tulenevate mõjudega seavad piirid ka Balti riikide ekspordi- ja investeeringupõhisele majanduskasvule. Kuigi tarbijad on vaenuliku väliskeskkonna suhtes jätkuvalt immuunsed, võib ekspordipotentsiaali toetamiseks keskpikas perspektiivis vajalike investeeringute puudumisel siinsete majanduste kasvupotentsiaal väheneda. Eesti, Läti ja Leedu majandused kasvavad tagasihoidlikult – 2017. aastal vastavalt 2,6%, 2,8% ja 3%. Oodata on inflatsiooni vaikset taastumist, millega kaasnevad ka suurenenud ebakindlusest tulenevad märkimisväärsed kasvuriskid.
Baltimaade majanduskasvu peamiseks mootoriks jääb sisetarbimine.
Balti riikide avatud majandused liiguvad märgatavas vastutuules, mille allikaks on rahvusvahelise kaubanduse madalseis ning eelkõige arenenud riikide nõrgad kasvuväljavaated. Koos Euroopas maad võtnud geopoliitilise ebakindlusega takistab see paratamatult eksporditulude taastumist ning nendega seotud investeeringuid. Baltimaade majanduskasvu peamiseks mootoriks jääb sisetarbimine.
Balti majandused ikka taastumisfaasis
Lisaks sellele, et arenenud riikide aastakasv on aeglustunud 1,5% tasemeni, viitavad ka järgmiste aastate väljavaated vaid marginaalsele majandustsüklist tingitud taastumisele. Tootlikkuse ja palkade aeglane kasv pikaajaliselt madalate intressimäärade tingimustes viitab, et majanduskasvu jääb ka edaspidi takistama hulk (sekulaarsele stagnatsioonile iseloomulikke) struktuurseid faktoreid. Lisaks toob Hiina majanduskasvu aeglustumine ja üleminek tootmispõhiselt üha enam teenustepõhisele majandusele kaasa märkimisväärse ülemaailmse trendi, mis seab eksportijate tulud ohtu isegi siin Baltikumis. Selle kõigega arvestades on 3%-protsendiline maailmamajanduse ja rahvusvahelise kaubanduse kasv koos kaupade piiratud hinnatõusuga tõenäoliselt uus reaalsus, millega peame harjuma. Sarnaselt Euroalaga eeldame ka Balti riikides, et jätkub majanduse taastumise faas, mille allikaks on eelkõige eratarbimine ja olulisel määral ka eluasemeturg.
Balti riikide sisetarbimisel põhineva kasvuga käib lähitulevikus käsikäes ka tööturu märkimisväärselt hea seis. Aastatel 2015 – 2018 peaks töötuse määr Lätis ja Leedus vähenema vastavalt 2,6% ja 1,1% võrra. Eestis on siiski oodata lausa 3%-list töötuse määra tõusu, sest puudega inimeste tööhõive suurendamisele suunatud tööturureform jõuab uude faasi.
Balti riigid Euroala palgatõusuralli esirinnas
2016. aastal kasvavad Leedus brutopalgad võrreldes eelmise aastaga tervelt 8%, Eesti järgneb ca 6% ja Lätis ca 4,5%ga. Arvestades piiratud ekspordiväljavaateid, peaks palkade kasv prognoosiperioodi lõpuks langema umbes 4%ni aastas. Palgaerinevus Euroopa ja Põhjala riikidega jääb piisavalt suureks, et toetada (küll aeglustuva) väljarändega seotud rahvaarvu vähenemise riski. Seega on laiapõhjaline elatustaseme paranemine hädavajalik, et panna piir rahvastiku vähenemisele, mis on ülemaailmse majanduskriisi järellainetuses olnud märkimisväärne: perioodil 2006–2015 Eestis 2,5%, Leedus 12,6% ja Lätis 15,5%. Läti majandus on suurepärane näide sellest, et majanduskasvu aluseks on tasakaalustatud sise- ja välisbilanss, tugev riigirahandus ja investeeringute taastumine. Pikemaajaline jätkusuutlik majanduskasv sõltub eelkõige tootlikkuse suurenemisest.
Kui praegune tarbimishullus vaibub, muuhulgas tööhõive kasvu aeglustumise ja inflatsiooni kiirenemise tõttu, on Balti riikidel ees takistusrada – võidujooks eksporditulu suurendamise nimel ülal kirjeldatud makromajanduslike takistuste juures. Peamised takistused, mis tuleb ületada, et tootlikkus Euroala keskmisele järele jõuaks, on seotud ennekõike investeeringutega teadmistepõhisesse dünaamilisse majandusse ning tööturu struktuursete reformidega. Arvestades madalate intressimäärade püsimist, bilansside tugevnemist ja varade akumuleerumist, on paljulubav ka Baltikumi eluasemeturu prognoos. Oodata on ka muudatusi Läti eluasemesektori investeeringute vallas, mis on muide hetkel ELis eelviimasel kohal. Ning lõpuks – kuna 2016. ja 2017. aastal toimub tihedalt valimisi, on asjakohane soovida ka natuke vedamist!
Vaata majandusprognoosi Economic Outlook SIIT http://docs.nordeamarkets.com/EconomicOutlook/NordeaEconomicOutlookEnglish32016/
