Nordea värske majandusprognoosi Economic Outlook kohaselt on Eesti järgmiste aastate kasvuväljavaade euroala taastumise, madalate intresside ning mõõduka hinnakasvu toel paranemas. Tugeva sisetarbimise jätkumist veab ligi 5 protsendini ulatuv reaalpalga kasv. 2015. aastaks prognoosib Nordea Eestile majanduskasvu 2 protsendi ulatuses, 2016. aastal kiireneb kasv eksporditurgude ja investeeringute elavnedes vähemalt 3,2 protsendini.
Globaalmajanduse taastumist on ergutanud keskpankade äärmiselt stimuleeriv rahapoliitika, millele on nüüd lisandunud langenud naftahinnad. Samas jääb maailma majanduskasv Nordea majandusprognoosi hinnangul ka pikemas perspektiivis madalamale tasemele kui enne viimast majanduskriisi. Selle trendi taga on muutuv demograafiline olukord lääneriikides, investeeringute tagasihoidlikum maht ning aeglustunud globaalse kaubanduse kasv.
Nordea prognoosib Eestile 2015. aastaks ajutist hinnalangust, mis aasta teises pooles asendub toormehindade kasvu toel mõõduka hinnakasvuga.
„Tugevale eratarbimisele lisandub aasta teises pooles Skandinaavia ja euroala ekspordinõudluse elavnemine. Majanduskasvu osas on riskid järgmisteks aastateks taaskord üles,“ ütles Nordea panga peaökonomist Eestis Tõnu Palm. „Kui aasta alguses hoiavad geopoliitilistest riskidest tingitud kõrge määramatus, Venemaa majanduslanguse süvenemine ja madalad energiahinnad eksporditulude kasvu tõenäoliselt veel vaos, siis aasta teine pool tõotab tulla euroala ja Skandinaavia välisnõudluse toel tugevam. Majanduse elavnemist toetavad Euroopa keskpankade jõulised meetmed, nõrgemad valuutad ja riskivalmiduse kasv“.
Eesti avatud majanduse lähiaja peamisteks riskideks jäävad jätkuvalt geopoliitilised riskid ning sellega seotud väliskeskkonna määramatus.
Euroopa Keskpanga jõuline majanduse turgutamine kvantitatiivse rahapakkumise (QE) läbi on ebatraditsiooniline meede, mis toob tõenäoliselt kaasa pika perioodi, mil eurointressid jäävad ülisoodsale tasemele. Euro nõrgeneb veelgi.
Kiiremaks majanduskasvuks vajaliku investeeringute elavdamise vajadusega seostub ka Eesti majanduse pikaajaline väljakutse tõsta veelgi tootlikkust vananeva ja kahaneva tööjõu kontekstis. Negatiivsed demograafilised trendid ohustavad ka mitmete teiste arenenud riikide majanduskasvu kiirust. Järgnevatel aastatel elavneb kvalifitseeritud tööjõu nõudlus välisturgudel, seega konkurents kasvab.
„Viimase kümne aasta jooksul on Eesti elanikkond vähenenud 3,7% ning eakamate (65 ja vanemad) osakaal samal ajal suurenenud 9%. Kõige nooremate ühiskonnaliikmete osakaal on kümne aastaga ligi 25% võrra vähenenud. Veelgi olulisemaks muutuvad investeeringud inimkapitali, sealhulgas täiendõppesse, ümberõppesse, aga ka haridussüsteemi arendamisse laiemalt eesmärgiga toetada majanduse struktuurseid muutusi, mis toetavad ekspordi arengut. Vajame rohkem ettevõtlikkust,“ ütles Palm.
Eestil on euroala riikide võrdluses hea kasvuväljavaade. Pikaajaliste väljakutsete kõrval ootame Eesti majanduse jõulisemat elavnemist juba 2016. aastal seoses ekspordi ja investeeringute kasvuga.
Põhjamaade majanduse väljavaated
Kasvupööret Põhjamaades toetavad stimuleerivad rahapoliitikad, madalad intressid ja euro suhtes nõrgenenud vahetuskursid. Taani ja Rootsi keskpangad on majanduse stimuleerimiseks rakendanud ebatraditsioonilisi meetmeid, mis on lühiajalised intressid viinud negatiivseks. Tõenäoliselt langetavad nii Norra kui Rootsi keskpank intresse veelgi. Taani majandus on pärast mitmeid aastaid pöördunud kasvule. Toornafta hindade ja investeeringute langus on jahutanud Norra majandust. Seejuures Eesti jaoks oluline kaubanduspartner Soome on madalseisu üle elanud ning järgmisel aasta terendab juba 1,5 protsendini ulatuv kasv.
