Nordeconi kontserni 2019. aasta II kvartali tegevusmaht ja kasumlikkus kasvas võrreldes eelmise aasta sama perioodiga. Müügitulu kasvas 6,3% 65 917 tuhande euroni (II kvartal 2018: 61 996 eurot) ja ärikasum 43,6% 1 545 tuhande euroni (II kvartal 2018: 1 076 tuhat eurot).
Kasum teeniti valdavalt hoonete segmendis, mille brutokasumlikkus oli II kvartalis 6,1% (II kvartal 2018: 3,3%) samal ajal rajatiste segmendi kasumlikkus kahanes 3,5%ni (II kvartal 2018: 8,6%).
Turgu iseloomustab jätkuvalt väga kõrge konkurents ja sisendhindade kasv. Kui hoonete ehituses on turul uusi suuri ja keerukamaid insenertehnilisi töid, siis teedeehituses on 2019. aastal oluliselt kahanenud uute tööde keskmine maksumus ja keerukus, mis omakorda on selles segmendis konkurentsi suurendanud. Mahtude langus on põhjustanud turul hinnanguliselt 25%-se asfaltbetooni tootmisvõimsuste ülejäägi, mis mõjub negatiivselt teedeehituse marginaale.
Nordeconi kontserni teostamata tööde maht moodustas 30.06.2019 seisuga 180 mln eurot, millest valdav osa on hoonete ehituses.
Konsolideeritud finantsseisundi aruanne
| EUR ‘000 | 30.06.2019 | 31.12.2018 |
| VARA | ||
| Käibevara | ||
| Raha ja raha ekvivalendid | 6 220 | 7 678 |
| Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded | 44 176 | 31 627 |
| Ettemaksed | 2 443 | 1 383 |
| Varud | 19 757 | 20 444 |
| Käibevara kokku | 72 596 | 61 132 |
|
Põhivara |
||
| Kapitaliosaluse meetodil kajastatud investeeringud | 2 035 | 2 266 |
| Pikaajalised finantsinvesteeringud | 26 | 26 |
| Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded | 8 340 | 8 225 |
| Kinnisvarainvesteeringud | 5 526 | 5 526 |
| Materiaalne põhivara | 16 531 | 12 288 |
| Immateriaalne põhivara | 14 670 | 14 674 |
| Põhivara kokku | 47 128 | 43 005 |
| VARA KOKKU | 119 724 | 104 137 |
| KOHUSTUSED | ||
| Lühiajalised kohustused | ||
| Laenukohustused | 18 093 | 9 374 |
| Võlad hankijatele | 47 368 | 34 954 |
| Muud võlad | 8 482 | 5 187 |
| Ettemaksed | 4 044 | 3 932 |
| Eraldised | 310 | 1 013 |
| Lühiajalised kohustused kokku | 78 297 | 54 460 |
|
Pikaajalised kohustused |
||
| Laenukohustused | 9 427 | 14 830 |
| Võlad hankijatele | 98 | 98 |
| Muud võlad | 177 | 71 |
| Eraldised | 1 222 | 969 |
| Pikaajalised kohustused kokku | 10 924 | 15 968 |
| KOHUSTUSED KOKKU | 89 221 | 70 428 |
| OMAKAPITAL | ||
| Aktsiakapital | 16 321 | 16 321 |
| Omaaktsiad | -693 | -693 |
| Ülekurss | 618 | 618 |
| Kohustuslik reservkapital | 2 554 | 2 554 |
| Realiseerumata kursivahed | 1 730 | 1 992 |
| Jaotamata kasum | 8 212 | 10 896 |
| Emaettevõtte aktsionäridele kuuluv omakapital | 28 742 | 31 688 |
| Mittekontrolliv osalus | 1 761 | 2 021 |
| OMAKAPITAL KOKKU | 30 503 | 33 709 |
| KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL KOKKU | 119 724 | 104 137 |
Konsolideeritud koondkasumiaruanne
| EUR´000 | 6k 2019 | II kv 2019 | 6k 2018 | II kv 2018 | 2018 | ||
| Müügitulu | 100 441 | 65 917 | 105 658 | 61 996 | 223 496 | ||
| Müüdud toodangu teenuste ja kaupade kulu | -97 147 | -62 669 | -102 459 | -59 250 | -213 463 | ||
| Brutokasum | 3 294 | 3 248 | 3 199 | 2 746 | 10 033 | ||
| Turunduskulud | -498 | -152 | -331 | -158 | -626 | ||
| Üldhalduskulud | -3 048 | -1 555 | -3 386 | -1 715 | -6 725 | ||
| Muud äritulud | 67 | 11 | 219 | 202 | 1 471 | ||
| Muud ärikulud | -20 | -7 | -76 | 1 | -122 | ||
| Ärikasum (kahjum) | -205 | 1 545 | -375 | 1 076 | 4 031 | ||
| Finantstulud | 495 | 224 | 385 | 250 | 431 | ||
| Finantskulud | -663 | -299 | -586 | -282 | -909 | ||
| Finantstulud ja –kulud kokku | -168 | -75 | -201 | -32 | -478 | ||
| Kapitaliosaluse meetodil arvestatud kasum/kahjum | 252 | 302 | 452 | 515 | 835 | ||
| Maksustamiseelne kasum (kahjum) | -121 | 1 772 | -124 | 1 559 | 4 388 | ||
| Tulumaks | -453 | -453 | -400 | -200 | -567 | ||
| Puhaskasum (kahjum) | -574 | 1 319 | -524 | 1 359 | 3 821 | ||
| Muu koondkasum (kahjum): Tulevikus ümber klassifitseeritavad kirjed puhaskasumisse või -kahjumisse |
|||||||
| Realiseerumata kursivahed | -262 | -218 | -60 | -128 | -3 | ||
| Kokku muu koondkasum (kahjum) | –262 | –218 | -60 | -128 | -3 | ||
| KOKKU KOONDKASUM (KAHJUM) | -836 | 1 101 | –584 | 1 231 | 3 818 | ||
| Puhaskasum (kahjum): | |||||||
| – emaettevõtte aktsionäridele kuuluv osa | -793 | 1 169 | -532 | 1 274 | 3 381 | ||
| – mittekontrollivale osalusele kuuluv osa | 219 | 150 | 8 | 85 | 440 | ||
| Kokku puhaskasum (kahjum) | -574 | 1 319 | -524 | 1 359 | 3 821 | ||
| Koondkasum (kahjum): | |||||||
| – emaettevõtte aktsionäridele kuuluv osa | -1 055 | 951 | -592 | 1 146 | 3 378 | ||
| – mittekontrollivale osalusele kuuluv osa | 219 | 150 | 8 | 85 | 440 | ||
| Kokku koondkasum (kahjum) | -836 | 1 101 | –584 | 1 231 | 3 818 | ||
| Aruandeperioodi puhaskasum aktsia kohta emaettevõtte aktsionäridele: | |||||||
| Tavapuhaskasum aktsia kohta eurodes | -0,03 | 0,04 | -0,02 | 0,04 | 0,11 | ||
| Lahustatud puhaskasum aktsia kohta eurodes | -0,03 | 0,04 | -0,02 | 0,04 | 0,11 | ||
Konsolideeritud rahavoogude aruanne
| EUR´000 | 6k 2019 | 6k 2018 |
| Rahavood äritegevusest | ||
| Laekumised ostjatelt | 108 300 | 116 509 |
| Maksed hankijatele | -93 163 | -100 166 |
| Makstud käibemaks | -2 104 | -2 874 |
| Maksed töötajatele ja töötajate eest | -11 385 | -10 480 |
| Makstud tulumaks | -146 | -305 |
| Netorahavoog äritegevusest | 1 502 | 2 684 |
| Rahavood investeerimistegevusest | ||
| Materiaalse põhivara soetamine | -165 | -252 |
| Immateriaalse põhivara soetamine | 0 | 0 |
| Materiaalse põhivara müük | 99 | 22 |
| Antud laenud | -14 | -17 |
| Antud laenude laekumised | 6 | 7 |
| Saadud dividendid | 244 | 249 |
| Saadud intressid | 5 | 5 |
| Netorahavoog investeerimistegevusest | 175 | 14 |
| Rahavood finantseerimistegevusest | ||
| Saadud laenud | 3 328 | 1 411 |
| Saadud laenude tagasimaksed | -2 265 | -1 547 |
| Kapitalirendi maksed | -1 025 | -888 |
| Rendikohustuse maksed | -549 | 0 |
| Makstud intressid | -481 | -366 |
| Makstud dividendid | -2 129 | -2 243 |
| Netorahavoog finantseerimistegevusest | -3 121 | -3 633 |
| Rahavoog kokku | -1 444 | -935 |
| Raha ja raha ekvivalendid perioodi algul | 7 678 | 8 916 |
| Valuutakursimuutused | -14 | 4 |
| Raha jäägi muutus | -1 444 | -935 |
| Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpul | 6 220 | 7 985 |
Finantstulemuste kokkuvõte
Kontserni kasum
Nordeconi kontserni brutokasum 2019. aasta I poolaastal oli 3 294 tuhat eurot (I poolaasta 2018: 3 199 tuhat eurot). Brutokasumlikkus oli I poolaastal 3,3% (I poolaasta 2018: 3%) ning II kvartalis 4,9% (II kvartal 2018: 4,4%. Kasum teeniti hoonete segmendis, mille brutokasumlikkus oli I poolaastal 5,5% (I poolaasta 2018: 3,3%), II kvartali kasumimarginaal oli 6,1% (II kvartal 2018: 3,3%). Segmendi kasumlikkuse kasvuga võib rahul olla, kuigi veel ei ole saavutatud seatud eesmärgilist tulemust. Küll aga ei saa rahul olla rajatiste segmendi tulemusega, mis oli I poolaastal miinuses. Brutokahjum oli -1,4% (I poolaasta 2018: 3,7%) ning samuti oli aruandeperioodi II kvartali brutomarginaal, mis moodustas 3,5%, oluliselt väiksem võrreldes eelmise aasta sama perioodiga (II kvartal 2018: 8,6%). Rajatiste segment koosneb valdavalt teedeehituse ja teehoolde lepingulistest töödest. Teedeehituses, mis on investeeringute mahukas, on vajalik teatav kriitiline hulk tööd, et saada katet püsikuludele, millest suurema osa moodustavad asfalti tootmiseks ja – paigalduseks vajaliku tehnika kulud. Teehoolde tulemuse peamiseks mõjutajaks on ilmastik. 2019. aasta kahe esimese kuu äärmiselt keerulised ilmastikuolud mõjutasid negatiivselt riigimaanteede hooldelepingute kasumlikkust. 2019. aasta uute teedeehituse tööde keskmine maksumus on võrreldes 2018. aastaga vähenenud, mis omakorda on suurendanud pakkumisel osalevate ettevõtete arvu. Suurenenud on vahe töövõtjate asfaltbetooni tootmise võimekuse ning turu nõudluse vahel, tootmisvõimekus ületab nõudlust hinnanguliselt vähemalt 25%. Kõik see mõjutab pakkumiste hinda negatiivselt ning Kontsern ei ole olnud teedeehituse objektide riigihangetel piisavalt edukas.
Kontserni üldhalduskulud moodustasid 2019. aasta I poolaastal 3 048 tuhat eurot. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on üldkulud vähenenud ligikaudu 10% (I poolaasta 2018: 3 386 tuhat eurot). Samuti on võrreldes eelmise aasta sama perioodiga vähenenud 12 kuu libisev üldhalduskulude osakaal müügitulust, moodustades 2,9% (I poolaasta 2018: 3,1%).
Kontserni ärikahjumiks kujunes 2019. aasta I poolaastal 205 tuhat eurot (I poolaasta 2018: kahjum 375 tuhat eurot). Kulumiga korrigeeritud rahavooline ärikasum (EBITDA) moodustas 1 281 tuhat eurot (I poolaasta 2018: 606 tuhat eurot).
Finantstulusid ja – kulusid mõjutasid aruandeperioodil jätkuvalt valuutakursi muutused Kontserni välisturgudel. Kui Ukraina grivna tugevnes aruandeperioodil euro suhtes 6,7% ning Kontsern kajastas Ukrainas asuvatele tütarettevõtetele eurodes antud laenude ümberhindamisest valuutakursi kasumit aruandeperioodil summas 377 tuhat eurot (I poolaasta 2018: kasum 243 tuhat eurot), siis Rootsi kroon nõrgenes euro suhtes aruandeperioodil ligikaudu 2,9%. Finantskuludes on Rootsi krooni kursikahjumit kajastatud summas 206 tuhat eurot (I poolaasta 2018: kahjum 154 tuhat eurot), mis tekkis Rootsis asuvale tütarettevõttele eurodes antud laenu ümberhindamisest.
Kontserni puhaskahjumiks kujunes 574 tuhat eurot (I poolaasta 2018: kahjum 524 tuhat eurot), millest Kontserni emaettevõtte Nordecon AS aktsionäridele kuuluv puhaskahjumi osa moodustas 793 tuhat eurot (I poolaasta 2018: kahjum 532 tuhat eurot).
Kontserni rahavood
2019. aasta I poolaasta äritegevuse netorahavoog moodustas 1 502 tuhat eurot (I poolaasta 2018: 2 684 tuhat eurot). Äritegevuse rahavoo peamiseks mõjutaks on tellijate ja hankijate maksetähtaegade erinevused. Oluliselt mõjutab rahavoogusid jätkuvalt ka ettemaksete puudumine nii riigi- kui ka eratellijate lepingutes, kus samaaegselt tuleb ise tasuda ettemakseid allhankijatele, materjalide soetamisel, jne. Rahavoogu vähendavad ka ehitusperioodil väljastatud arvetest kinnipeetud summad, mis vabastatakse tellijate poolt alles ehitusperioodi lõpus. Kinnipeetud summad on vahemikus 5-10% lepingu mahust.
Investeerimistegevuse rahavoog 2019. aasta I poolaastal oli 175 tuhat eurot (I poolaasta 2018: 14 tuhat eurot). Rahavoogu mõjutasid eelkõige materiaalse põhivara investeeringud summas 165 tuhat eurot (I poolaasta 2018: 252 tuhat eurot) ning saadud dividendid, mis moodustasid 244 tuhat eurot (I poolaasta 2018: 249 tuhat eurot).
Finantseerimistegevuse rahavoog 2019. aasta I poolaastal oli -3 121 tuhat eurot (I poolaasta 2018: -3 633 tuhat eurot). Finantseerimistegevuse rahavoogu mõjutavad enim laenu- ja kapitalirendimaksed ning tasutud dividendid. Saadud laenud moodustasid kokku 3 328 tuhat eurot, mis koosneb arvelduskrediidi ning arenduslaenude kasutamisest (I poolaasta 2018: 1 411 tuhat eurot). Saadud laenude tagasimakseid oli kokku 2 265 tuhat eurot (I poolaasta 2018: 1 547 tuhat eurot). Tegemist on pikaajaliste investeerimis- ja arenduslaenude graafikujärgsete tagasimaksetega. Kapitalirendimaksed moodustasid 1 025 tuhat eurot (I poolaastal 2018: 888 tuhat eurot). Dividende maksti 2019. aasta I poolaastal 2 129 tuhat eurot (I poolaasta 2018: 2 243 tuhat eurot).
Seisuga 30.06.2019 moodustasid Kontserni raha ja raha ekvivalendid 6 220 tuhat eurot (30.06.2018: 7 985 tuhat eurot).
Olulisemad suhtarvud ja näitajad
| Suhtarv / näitaja | 6k 2019 | 6k 2018 | 6k 2017 | 2018 | |
| Müügitulu, tuhat eurot | 100 441 | 105 658 | 103 501 | 223 496 | |
| Müügitulu muutus | -5% | 2% | 40% | -3,4% | |
| Puhaskasum (-kahjum), tuhat eurot | -574 | -524 | -897 | 3 821 | |
| Puhaskasum (-kahjum) emaettevõtte aktsionäridele, tuhat eurot | -793 | -532 | -890 | 3 381 | |
| Kaalutud keskmine aktsiate arv, tk | 31 528 585 | 30 986 585 | 30 756 728 | 31 528 585 | |
| Puhaskasum (-kahjum) aktsia kohta (EPS), eurot | -0,03 | -0,02 | -0,03 | 0,11 | |
| Üldhalduskulude määr müügitulust | 3,0% | 3,2% | 3,0% | 3,0% | |
| Libisev üldhalduskulude määr müügitulust | 2,9% | 3,1% | 3,0% | 3,0% | |
| EBITDA, tuhat eurot | 1 281 | 606 | 664 | 6 021 | |
| EBITDA määr müügitulust | 1,3% | 0,6% | 0,6% | 2,7% | |
| Brutokasumi määr müügitulust | 3,3% | 3,0% | 3,0% | 4,5% | |
| Ärikasumi määr müügitulust | -0,2% | -0,4% | -0,3% | 1,8% | |
| Ärikasumi määr ilma varamüügi kasumita | -0,3% | -0,4% | -0,3% | 1,3% | |
| Puhaskasumi määr müügitulust | -0,6% | -0,5% | -0,9% | 1,7% | |
| Investeeritud kapitali tootlus | 0,6% | 0,5% | -0,1% | 8,4% | |
| Omakapitali tootlus | -1,8% | -1,6% | -2,4% | 11,2% | |
| Omakapitali osakaal | 25,5% | 25,4% | 29,0% | 32,4% | |
| Vara tootlus | -0,5% | -0,4% | -0,8% | 3,5% | |
| Finantsvõimendus | 36,7% | 35,2% | 32,5% | 28,5% | |
| Lühiajaliste kohustuste kattekordaja | 0,93 | 0,98 | 1,02 | 1,12 | |
| 30.06.2019 | 30.06.2018 | 30.06.2017 | 31.12.2018 | ||
| Ehituslepingute teostamata tööd, tuhat eurot | 179 691 | 131 552 | 130 601 | 100 352 | |
Majandustegevus geograafiliste turgude lõikes
Kontserni välisturgude osakaal on 2019. aasta I poolaastal võrreldes eelmise aasta sama perioodiga mõnevõrra suurenenud, moodustades kogu müügitulust ligikaudu 9%.
| 6k 2019 | 6k 2018 | 6k 2017 | 2018 | |
| Eesti | 91% | 93% | 93% | 93% |
| Soome | 4% | 1% | 2% | 1% |
| Ukraina | 3% | 4% | 1% | 4% |
| Rootsi | 2% | 2% | 3% | 2% |
Märkimist väärib Soome osakaalu suurenemine Kontserni müügitulus. Tuginedes Soomes olevale teostamata tööde portfelli mahule, millest suurima osa moodustab alltöövõtuleping Raitinkartano kaubanduskeskuse ja kortermaja betoonkonstruktsioonide ehitamiseks, võib eeldada 2019. aastal Soome müügitulu kasvu võrreldes eelmiste aastatega. Ukraina osakaal müügitulus on võrreldes eelmise aasta sama perioodiga vähenenud. Töös on kaks hoonete ehituse valdkonna peatöövõtulepingut. Aastataguse perioodiga võrreldes on vähenenud ka Rootsi müügitulu maht. 2019. aastal sõlmitud kahe uue peatöövõtulepingu mõju aruandeperioodi müügitulule oli tagasihoidlik, peamiselt tegeleti projektide ettevalmistuse ja projekteerimisega.
Müügitulu hajutamine erinevate geograafiliste segmentide vahel on olnud Kontserni juhtkonna poolt valitud strateegia, mille abil hajutada riske, mis tulenevad liigsest kontsentreeritusest ühele turule. Samas on majandusolud ka osadel valitud välisturgudel ebastabiilsed ning mõjutavad Kontserni jooksvaid tulemusi. Välisturgude osakaalu kasvatamine on Kontserni üks strateegilisi lähtekohti.
2019. aasta I poolaasta majandustegevus tegevusvaldkondade lõikes
Segmentide müügitulu
Kontserni 2019. aasta I poolaasta müügitulu oli 100 441 tuhat eurot. Võrreldes eelmise perioodiga, mil vastav näitaja oli 105 658 tuhat eurot, vähenes müügitulu ligikaudu 5%. Müügitulu langus oli nii hoonete kui ka rajatiste segmendis, vastavalt -6% ja -2%. Müügitulu vähenemise põhjuseks on 2018. aasta II poolaastal läbi viidud riigihangete tavapärasest pikem otsustusprotsess pakkumise esitamise ja lepingu sõlmimise vahel, samuti mõningate erahangete oodatust pikem lepingute ettevalmistusprotsess. Nimetatud asjaolule juhtis Kontsern tähelepanu ka 2018. aasta aastaaruandes. Vaadates aga teostamata tööde portfelli suurust ning teadaolevaid arenguid valitud turgudel, prognoosib Kontserni juhtkond 2019. aastal 2018. aastaga võrreldes siiski tegevusmahtude mõningast kasvu.
Üldist ehitusturgu mõjutanud rajatiste valdkonna ehituse väike maht avaldas mõju ka Kontserni müügitulu jaotusele. 2019. aasta I poolaastal oli müügitulu hoonete ja rajatiste segmendis vastavalt 76 065 ja 24 213 tuhat eurot. Aasta tagasi olid vastavad näitajad 80 827 ja 24 587 tuhat eurot.
| Tegevussegmendid* | 6k 2019 | 6k 2018 | 6k 2017 | 2018 |
| Hooned | 74% | 76% | 81% | 72% |
| Rajatised | 26% | 24% | 19% | 28% |
Segmendisisene müügitulu
Hoonete segmendis on suurima osakaaluga jätkuvalt ärihoonete alamsegment. Aruandeperioodil töös olnud suured objektid olid Tallinnas Vanasadamas D-terminali hoone rekonstrueerimine- ja laiendus, aadressil Sepapaja 1 parkimismaja ehitamine, Liimi tn 1B kinnistule 8-korruselise majutushoone ning Tammsaare tee 92 kinnistule 8-korruselise parkimismaja-ärihoone betoonkarkassi projekteerimine ja ehitamine.
Tuginedes Kontserni teostamata tööde lepingute mahule, on oodata tervikuna 2019. aastal ühiskondlike hoonete alamsegmendi mahtude suurenemist võrreldes 2018. aastaga. Aruandeperioodil mõjutasid alamsegmendi müügitulu enim Rae valda Peetri spordi- ja vaba aja keskuse ja Kohtla-Järve riigigümnaasiumi hoone ehitus. Jätkuvalt olulise panuse annavad investeeringud riigikaitsesse. Jätkus Tapa linnas asuva Kaitseväe Tapa linnaku komplekteerimisala ning Jõhvi sõjaväelinnaku 300-kohalise kasarmu ehitus. Tellijale anti tähtaegselt üle Tallinnas Sisekaitseakadeemia õppehoone.
Oluline osa Kontserni poolt Eestis ehitatavatest korterelamutest asub Tallinnas. Neist suuremahulisemad olid aruandeperioodil Lesta 10, Sammu 6 ning Valge 16 asuvad korterelamud. Jätkuvalt annab olulise panuse alamsegmendi müügitulusse Rootsi, kus jätkuvad tööd kolme elamuarendusprojektiga. Tellijale anti tähtaegselt üle Sõjakooli III ja IV etapi korterelamud.
Kontsern jätkab omaarenduste ehitust (kajastub korterelamute segmendis) nii Tallinnas kui ka Tartus. Aruandeperioodil lõpetati Tallinnas, Nõmme tee 97, 21 korteriga 4-korruseline korterelamu ning Tartus, Aruküla teel, kolm 10 korteriga korterelamut. Tallinnas jätkub Võidujooksu 8c asuva 24 korteriga 5-korruselise korterelamu ehitus (www.voidujooksu.ee). Aruandeperioodi omaarenduste müügitulu moodustas kokku 3 792 tuhat eurot (I poolaasta 2018: 3 228 tuhat eurot). Arendades jätkuvalt oma kinnisvara jälgib Kontsern tähelepanelikult võimalikke riske elamuarenduse turul.
Tööstus- ja laohoonete alamsegmendis on suuremateks töös olevateks objektideks Maardus Kaldase tee lao- ja büroohoone ehitus ning Rakvere Farmid AS-i (EKSEKO) sigala nuumaosakonna V etapi rekonstrueerimistööd. Võrreldes eelmiste perioodidega on oluliselt vähenenud põllumajandussektori tellimuste osakaal, mis on alamsegmendi mahtude vähenemise üheks põhjuseks.
| Müügitulu jaotus hoonete segmendis | 6k 2019 | 6k 2018 | 6k 2017 | 2018 |
| Ärihooned | 35% | 36% | 25% | 35% |
| Korterelamud | 33% | 23% | 31% | 25% |
| Ühiskondlikud hooned | 24% | 26% | 26% | 25% |
| Tööstus- ja laohooned | 8% | 15% | 18% | 15% |
Kontserni juhtkonna hinnangul ei ole 2019. aastal rajatiste segmendis ette näha alamsegmentide vahel olulist osakaalude muutust ning jätkub teedeehituse tuntav ülekaal ning seda vaatamata suurenenud muude rajatiste osakaalule. Teedeehituse ja -hoolduse alamsegmendis moodustas aruandeperioodil olulise osa käibest 2018. aastal sõlmitud ehituslepingute täitmine: Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maanteel asuvale Pikknurme-Puurmani lõigule 2+1 möödasõidualade ning Kuusalu vallas Kaitseväe keskpolügooni teede ja sildade ehitus. 2019. aastal sõlmitud lepingutest andis olulisema osa käibesse põhimaantee nr 7 Riia-Pihkva Missokülä-Hindsa vahelise 8-kilomeetrilise ja Misso aleviku vahelise 2-kilomeetrise teelõigu ehitus. Märkimisväärse mahu müügitulust moodustab Riigimetsa Majandamise Keskusele metsateede korrastamise tööde teostamine. Kontsern jätkas teehooldelepingute teostamist Järva ja Hiiu maakonnas ning Harju maakonnas Kose hooldepiirkonnas.
Jätkusid tööd Balticconnectori gaasitrassi maismaaosa Kiili – Paldiski lõigu pinnasetööde teostamisel, mis moodustab olulise osa muude rajatiste alamsegmendi mahust.
| Müügitulu jaotus rajatiste segmendis | 6k 2019 | 6k 2018 | 6k 2017 | 2018 |
| Teedeehitus ja –hooldus | 77% | 90% | 84% | 89% |
| Muud rajatised | 20% | 7% | 12% | 7% |
| Keskkonnaehitus | 3% | 3% | 4% | 4% |
Ehituslepingute teostamata tööde mahud
Kontserni ettevõtete poolt sõlmitud ehituslepingute teostamata tööde maht seisuga 30.06.2019 oli 179 691 tuhat eurot. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on teostamata tööde maht suurenenud 37%. II kvartalis sõlmiti uusi lepinguid kokku 65 901 tuhande euro väärtuses (II kvartal 2018: 43 416 tuhat eurot).
| 30.06.2019 | 30.06.2018 | 30.06.2017 | 31.12.2018 | |
| Ehituslepingute teostamata tööde mahud, tuhat eurot | 179 691 | 131 552 | 130 601 | 100 352 |
Tööde portfellis moodustavad hoonete segmendiga seotud projektid 81% ja rajatiste omad 19% (30.06.2018: vastavalt 73% ja 27%). Võrreldes seisuga 30.06.2018 on hoonete segmendi tööde portfell suurenenud ligikaudu 52% ning rajatiste segmendi portfell on vähenenud 6%.
Suurima osakaaluga on hoonete segmendis äri- ja ühiskondlike hoonete alamsegmentide teostamata tööde mahud, vastavalt 36% ja 33%. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on mahtude suurenemine toimunud lisaks nimetatud alamsegmentidele ka korterelamu alamsegmendis. Oluliselt on vähenenud tööstus- ja laohoonete alamsegmendi portfell. Ärihoone alamsegmendi suuremamahulised pooleliolevad tööd asuvad peamisel Tallinnas: Vanasadamas asuva D-terminali hoone rekonstrueerimine- ja laiendus, Rotermann City’sse uue seitsmekorruselise ärihoone ehitamine. Aruandeperioodi lõpul lisandus leping Tallinnas Porto Franco kinnisvaraarenduse esimese maja ehituseks, mille käigus valmib Laeva tänava poolne hoone 3 maa-aluse ja 5 maapealse korrusega. Jätkuvad tööd Tartus SA Tartu Ülikooli Kliinikum parkimismaja ehitamisel. Olulise osa ühiskondlike hoonete mahust moodustavad 2019. aasta algul sõlmitud lepingud: Sisekaitseakadeemia ja Tartu Ülikooli Narva õppekeskuse, Kohtla-Järvele spordi- ja tervisekeskuse ning Tapa linnas asuva Kaitseväe Tapa linnaku komplekteerimisala ehitamine. II kvartalis lisandus veel leping Tallinna Tehnikaülikooli Mäepealse 3 teadus- ja õppehoone rekonstrueerimiseks ja laiendamiseks. Korterelamute alamsegmentide teostamata tööde portfell koosneb Tallinnasse ehitatavatest korterelamutest, millele lisandusid 2019. aasta I kvartalis lepingud Rootsis kahe korterelamu ehitamiseks – Uppsala keskuse lähedal ning Stockholmi Bromma linnaosas.
Rajatiste segmendi teostamata tööde portfell tugineb, nagu ka eelnevatel aastatel, teedeehituse ja -hoolduse alamsegmendi mahule, mis moodustab ligikaudu 89% portfellist. 2019. aasta II kvartalis sõlmiti lepingud Tallinn-Pärnu-Ikla maanteel asuva Kernu ümbersõidu ning Kernu tankla ja Haiba liiklussõlmede ehitustööks ning kahe teelõigu – põhimaantee nr 7 Riia-Pihkva Missokülä-Hindsa vahelise 8-kilomeetrilise ja Misso aleviku vahelise 2-kilomeetrise lõigu – rekonstrueerimiseks. 2018. aastal sõlmitud lepingute alusel jätkatakse Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee kilomeetritel 142,2–146,9 asuvale Pikknurme-Puurmani lõigule 2+1 möödasõidualade ning Kuusalu vallas Kaitseväe keskpolügooni teede ja sildade ehitus. Jätkub kolme teehooldepiirkonna, Järva, Hiiu ja Kose, hooldetööde lepingute täitmine.
Vaadates teostamata tööde portfelli suurust ning teadaolevaid arenguid valitud turgudel, prognoosib Kontserni juhtkond 2019. aastal 2018. aastaga võrreldes tegevusmahtude mõningast kasvu. Kontserni juhtkond on äärmiselt tihedas konkurentsiolukorras vältinud põhjendamata riskide võtmist, mis võiksid lepingute täitmisel suure tõenäosusega realiseeruda ettevõttele negatiivselt. Samas püüab juhtkond sobival võimalusel kompenseerida turuolukorrast tulenevat survet marginaalidele portfelli mõningase kasvuga. Eelistatult hoitakse jätkuvalt püsikulud kontrolli all ning jälgitakse kriitiliselt turul toimuvaid muutusi.
Aruandeperioodi lõpust (30.06.2019) kuni käesoleva vahearuande avalikustamiseni on Kontserni ettevõtted sõlminud täiendavalt ehituslepingud ligikaudu 34 080 tuhande euro väärtuses.
Töötajad
Töötajad ja tööjõukulud
2019. aasta I poolaastal töötas Kontserni emaettevõttes ja tütarettevõtetes kokku keskmiselt 678 inimest, kellest insenertehniline personal (ITP) moodustas 405 inimest. Võrreldes aastataguse perioodiga on töötajate arv vähenenud ca 2%, vähenenud on insenertehniline personal.
Töötajate keskmine arv Kontserni ettevõtetes (ema- ja tütarettevõtted):
| 6k 2019 | 6k 2018 | 6k 2017 | 2018 | |
| ITP | 405 | 426 | 423 | 419 |
| Töölised | 273 | 268 | 314 | 268 |
| Keskmine kokku | 678 | 694 | 737 | 687 |
Kontserni 2019. aasta I poolaastal tööjõukulud koos kõikide maksudega moodustasid 11 036 tuhat eurot, eelmise majandusaasta samal perioodil olid tööjõukulud kokku 10 566 tuhat eurot. Vaatamata töötajate arvu vähenemisele on tööjõukulud kasvanud eelmise aasta sama perioodiga võrreldes ligikaudu 4%. Tulenevalt turul valitsevast kvalifitseeritud ja kogemustega tööjõu jätkuvast nappusest on surve palga kasvule jätkuvalt suur.
Nordecon AS-i nõukogu liikmete teenistustasud moodustasid 2019. aasta I poolaastal 94 tuhat eurot, millele lisandus sotsiaalmaks 31 tuhat eurot (I poolaasta 2018: vastavalt 94 tuhat eurot ja 31 tuhat eurot).
Nordecon AS-i juhatuse liikmete teenistustasud moodustasid 2019. aasta I poolaastal 278 tuhat eurot, millele lisandus sotsiaalmaks 93 tuhat eurot (I poolaasta 2018: vastavalt 390 tuhat eurot ja 128 tuhat eurot). 2018. aasta I poolaasta tasud sisaldavad juhatuse liikme teenistuslepingu lõpetamise tasusid summas 93 tuhat eurot, millele lisandus sotsiaalmaks 31 tuhat eurot.
Töö tootlikkuse mõõtmine
Kontsern on oma põhitegevuse efektiivsuse hindamisel kasutanud järgmisi töötajate arvule ja nendele makstud töötasudele tuginevaid tootlikkussuhtarve:
| 6k 2019 | 6k 2018 | 6k 2017 | 2018 | |
| Töötajate nominaaltootlikkus (libisev), tuhat eurot | 321,5 | 327,4 | 296,5 | 325,4 |
| Muutus võrreldava perioodi suhtes, % | -1,8% | 10,4% | 33,0% | 3,3% |
| Tööjõukulude nominaaltootlikkus (libisev), eurot | 9,3 | 9,9 | 10,2 | 9,7 |
| Muutus võrreldava perioodi suhtes, % | -6,3% | -2,1% | 30,3% | -3,8% |
Kontserni aruandeperioodi töötajate ja tööjõukulude nominaaltootlikkus vähenes võrreldes eelmise aasta sama perioodiga, languse põhjuseks on vähenenud müügitulu ning suurenenud tööjõukulud.
Nordeconi kontsern hõlmab ettevõtteid, mis on keskendunud hoonete ja rajatiste ehitamise projektijuhtimisele ja peatöövõtule. Geograafiliselt tegutsevad kontserni ettevõtted Eestis, Ukrainas, Soomes ja Rootsis. Kontserni emaettevõte Nordecon AS on registreeritud ja asub Tallinnas, Eestis. Kontserni 2018. aasta konsolideeritud müügitulu oli 223 miljonit eurot. Nordeconi kontsern annab hetkel tööd ligi 680 inimesele. Alates 18.05.2006 on emaettevõtte aktsiad noteeritud NASDAQ Tallinna Börsi põhinimekirjas.
