Nordecon: 2019. aasta IV kvartali ja 12 kuu konsolideeritud vahearuanne (auditeerimata)

NordeconBörsiteade sisaldab: Nordecon AS 2019. aasta IV kvartali ja 12 kuu konsolideeritud finantsaruandeid (auditeerimata) ning ülevaadet aruandeperioodi majandustulemust oluliselt mõjutanud sündmustest.

Vahearuanne on lisatud manusena börsiteatele ning on avalikustatud NASDAQ Tallinna ja Nordeconi koduleheküljel (http://www.nordecon.com/investorile/finantsaruanded/vahearuanded).
Aruandeperioodi kohta käiv investorpresentatsioon on lisatud manusena börsiteatele ja avalikustatud Nordeconi kodulehel (http://www.nordecon.com/investorile/investorite-presentatsioonid).

Konsolideeritud finantsseisundi aruanne

EUR ‘000 31.12.2019 31.12.2018
VARA
Käibevara
Raha ja raha ekvivalendid 7 032 7 678
Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded 37 003 31 627
Ettemaksed 1 813 1 383
Varud 22 655 20 444
Käibevara kokku 68 503 61 132
 
Põhivara
 
Kapitaliosaluse meetodil kajastatud investeeringud 2 369 2 266
Pikaajalised finantsinvesteeringud 26 26
Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded 8 435 8 225
Kinnisvarainvesteeringud 5 530 5 526
Materiaalne põhivara 19 002 12 288
Immateriaalne põhivara 14 736 14 674
Põhivara kokku 50 098 43 005
VARA KOKKU 118 601 104 137
KOHUSTUSED
Lühiajalised kohustused
Laenukohustused 11 058 9 374
Võlad hankijatele 40 726 34 954
Muud võlad 7 966 5 187
Ettemaksed 7 355 3 932
Eraldised 716 1 013
Lühiajalised kohustused kokku 67 821 54 460
 
Pikaajalised kohustused
 
Laenukohustused 16 326 14 830
Võlad hankijatele 98 98
Muud võlad 177 71
Eraldised 1 425 969
Pikaajalised kohustused kokku 18 026 15 968
KOHUSTUSED KOKKU 85 847 70 428
OMAKAPITAL
Aktsiakapital 14 379 16 321
Omaaktsiad -660 -693
Ülekurss 635 618
Kohustuslik reservkapital 2 554 2 554
Realiseerumata kursivahed 1 169 1 992
Jaotamata kasum 12 372 10 896
Emaettevõtte aktsionäridele kuuluv omakapital 30 449 31 688
Mittekontrolliv osalus 2 305 2 021
OMAKAPITAL KOKKU 32 754 33 709
KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL KOKKU 118 601 104 137

Konsolideeritud koondkasumiaruanne

EUR´000   IV kv 2019 12k 2019 IV kv 2018 12k 2018
Müügitulu 61 271 233 508 55 908 223 496
Müüdud toodangu, teenuste ja kaupade kulu -57 229 -221 745 -52 563 -213 463
Brutokasum   4 042 11 763 3 345 10 033
     
Turunduskulud -149 -784 -156 -626
Üldhalduskulud -2 169 -6 837 -1 748 -6 725
Muud äritulud 187 315 247 1 471
Muud ärikulud -145 -193 -49 -122
Ärikasum   1 766 4 264 1 639 4 031
     
Finantstulud 62 1 277 190 431
Finantskulud -213 -1 219 -168 -909
Finantstulud ja –kulud kokku   -151 58 22 -478
       
Kapitaliosaluse meetodil arvestatud kasum/kahjum  -37  585  -9  835
     
Maksustamiseelne kasum   1 578 4 907 1 652 4 388
Tulumaks -324 -777 15 -567
Puhaskasum   1 254 4 130 1 667 3 821
 
Muu koondkasum:
Tulevikus ümber klassifitseeritavad kirjed puhaskasumisse või -kahjumisse
         
Realiseerumata kursivahed -42 -823 -105 -3
Kokku muu koondkasum (kahjum)   -42 -823 -105 -4
KOKKU KOONDKASUM   1 212 3 307 1 562 3 818
     
 Puhaskasum:          
– emaettevõtte aktsionäridele kuuluv osa 835 3 367 1 409 3 381
– mittekontrollivale osalusele kuuluv osa 419 763 258 440
Kokku puhaskasum   1 254 4 130 1 667 3 821
Koondkasum:          
– emaettevõtte aktsionäridele kuuluv osa 793 2 544 1 304 3 378
– mittekontrollivale osalusele kuuluv osa 419 763 258 440
Kokku koondkasum   1 212 3 307 1 562 3 818
     
Aruandeperioodi puhaskasum aktsia kohta
emaettevõtte aktsionäridele:
         
Tavapuhaskasum aktsia kohta eurodes 0,03 0,11 0,04 0,11
Lahustatud puhaskasum aktsia kohta eurodes 0,03 0,11 0,04 0,11

Konsolideeritud rahavoogude aruanne

EUR´000 12k 2019 12k 2018
Rahavood äritegevusest    
Laekumised ostjatelt 277 941 269 292
Maksed hankijatele -239 901 -232 669
Makstud käibemaks -6 816 -8 269
Maksed töötajatele ja töötajate eest -22 989 -22 593
Makstud tulumaks -232 -596
Netorahavoog äritegevusest 8 003 4 692
Rahavood investeerimistegevusest    
Materiaalse põhivara soetamine -594 -534
Immateriaalse põhivara soetamine 0 0
Materiaalse põhivara müük 377 1 784
Kinnisvarainvesteeringu soetamine 0 -88
Kinnisvarainvesteeringu müük 0 1 300
Antud laenud -74 -12
Antud laenude laekumised 13 14
Saadud dividendid 489 460
Saadud intressid 9 10
Netorahavoog investeerimistegevusest 220 2 934
Rahavood finantseerimistegevusest    
Saadud laenud 3 705 2 898
Saadud laenude tagasimaksed -4 032 -4 671
Rendimaksed -3 276 -1 879
Makstud intressid -1 004 -737
Makstud dividendid -2 360 -2 627
Aktsiakapitali vähendamine -1 892 -1 847
Muud maksed -4 0
Netorahavoog finantseerimistegevusest -8 863 -8 863
Rahavoog kokku -638 -1 237
Raha ja raha ekvivalendid perioodi algul 7 678 8 915
Valuutakursimuutused -8 0
Raha jäägi muutus -638 -1 237
Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpul 7 032 7 678

Ettepanek dividendideks ja aktsiakapitali vähendamiseks

Juhatuse teeb nõukoguga kooskõlastatult ettepaneku aktsionäridele 2020. aastal 2019. aasta eest maksta dividendideks 0,06 eurot aktsia kohta (kokku 1 892 tuhat eurot). Oma aktsiad ei anna aktsiaseltsile mingeid aktsionäriõigusi.
Lisaks on tuumikaktsionär informeerinud juhatust oma plaanist esitada aktsionäride korralisele üldkoosolekule ettepanek vähendada aktsiakapitali 1 943 tuhat eurot (0,06 eurot ühe aktsia kohta). Kirjeldatud otsuse vastuvõtmisel väheneb aktsiakapital 14 379 tuhandelt eurolt 12 436 tuhandele eurole. Aktsiakapitali vähendataks aktsiate arvestusliku väärtuse vähendamise teel, aktsiate arv jääks samaks, 32 375 483 aktsiat, s.h. seisuga 31.12.2019 846 898 omaaktsiat.

Finantstulemuste kokkuvõte

Kontserni kasum

Jätkuvalt tihedates konkurentsitingimustes on Kontserni brutokasumlikkus võrreldes eelmise aruandeperioodiga paranenud. Nordeconi kontserni brutokasum 2019. aastal oli 11 763 tuhat eurot (2018: 10 033 tuhat eurot) ning brutokasumlikkus 5,0% (2018: 4,5%). Arvestatav brutokasumlikkuse paranemine on toimunud hoonete segmendis, kus kasumlikkus oli 2019. aastal 6,3% ning IV kvartalis 8,8% (2018. aasta 4,7%, IV kvartal 8,3%). Seevastu rajatiste segmendi kasumlikkus on võrreldes eelmise aastaga tuntavalt langenud, moodustades 2019. aastal 3,5% ning IV kvartalis 1,9% (2018. aasta 5,6%, IV kvartal 1,9%) ning segmendi kasumlikkusega ei saa kindlasti rahul olla. Rajatiste segment koosneb valdavalt teedeehituse ja teehoolde lepingulistest töödest. Teedeehituses, mis on investeeringute mahukas, on vajalik teatav kriitiline hulk tööd, et saada katet püsikuludele, millest suurema osa moodustavad asfalti tootmiseks ja – paigalduseks vajaliku tehnika kulud. Teehoolde tulemuse peamiseks mõjutajaks on ilmastik. 2019. aasta kahe esimese kuu äärmiselt keerulised ilmastikuolud mõjutasid negatiivselt riigimaanteede hooldelepingute kasumlikkust. Uute teedeehituse tööde keskmine maksumus on vähenenud, mis omakorda on suurendanud pakkumisel osalevate ettevõtete arvu. Suurenenud on vahe töövõtjate asfaltbetooni tootmise võimekuse ning turu nõudluse vahel, tootmisvõimekus ületab nõudlust hinnanguliselt vähemalt 25%. Kõik see mõjutab pakkumiste hinda negatiivselt ning Kontsern ei ole olnud teedeehituse objektide riigihangetel piisavalt edukas. Jätkub sisendite kallinemine, mis eriti tuntavalt avaldab mõju peatöövõtuettevõtete kasumlikkusele. Statistikaameti andmete kohaselt tõusis ehitushinnaindeks 2019. aastal võrreldes 2018. aasta keskmisega 1,9% Võrreldes 2018. aasta keskmisega, kallines möödunud aastal tööjõud 4,3%, masinate kasutamine 2,0% ja materjalide hind 0,7%.
Kontserni üldhalduskulud moodustasid 2019. aastal 6 837 tuhat eurot. Võrreldes eelmise aastaga on üldhalduskulud suurenenud ligikaudu 2,0% (2018: 6 725 tuhat eurot). 12 kuu libisev üldhalduskulude osakaal müügitulust moodustas 2,9% (2018: 3,0%).
Kontserni ärikasumiks kujunes 2019. aastal 4 264 tuhat eurot (2018: 4 031 tuhat eurot). Kulumiga korrigeeritud rahavooline ärikasum (EBITDA) moodustas 7 300 tuhat eurot, EBITDA määr müügitulust oli 3,1% (2018: 6 021 tuhat eurot ja 2,7%).
Finantstulusid ja – kulusid mõjutasid aruandeperioodil jätkuvalt valuutakursi muutused Kontserni välisturgudel. Ukraina grivna tugevnes aruandeperioodil euro suhtes ligikaudu 20% ning Kontsern kajastas Ukrainas asuvale tütarettevõttele eurodes antud laenu ümberhindamisest valuutakursi kasumit aruandeperioodil summas 1 044 tuhat eurot (2018: 147 tuhat eurot). Rootsi kroon nõrgenes euro suhtes aruandeperioodil ligikaudu 2%. Finantskuludes on Rootsi krooni kursikahjumit kajastatud summas 196 tuhat eurot (2018: 121 tuhat eurot), mis tekkis Rootsis asuvale tütarettevõttele eurodes antud laenu ümberhindamisest. Lisaks on võrreldes eelmise aastaga suurenenud 221 tuhande eurot võrra intressikulud, mis on tingitud rendiarvestuse arvestuspõhimõtete muutusest.
Kontserni puhaskasumiks kujunes 4 130  tuhat eurot (2018: 3 821 tuhat eurot), millest Kontserni emaettevõtte Nordecon AS aktsionäridele kuuluv puhaskasumi osa moodustas 3 367 tuhat eurot (2018: 3 381 tuhat eurot).

Kontserni rahavood

2019. aasta äritegevuse netorahavoog moodustas 8 003 tuhat eurot (2018: 4 692 tuhat eurot). Äritegevuse rahavoo peamiseks mõjutaks on tellijate ja hankijate maksetähtaegade erinevused. Oluliselt mõjutab rahavoogusid jätkuvalt ka ettemaksete puudumine nii riigi- kui ka eratellijate lepingutes, kus samaaegselt tuleb ise tasuda ettemakseid allhankijatele, materjalide soetamisel, jne. Rahavoogu vähendavad ka ehitusperioodil väljastatud arvetest kinnipeetud summad, mis vabastatakse tellijate poolt alles ehitusperioodi lõpus. Kinnipeetud summad on vahemikus 5-10% lepingu mahust.
Investeerimistegevuse rahavoog 2019. aastal oli 220  tuhat eurot (2018: 2 934 tuhat eurot). Rahavoogu mõjutasid eelkõige põhivara investeeringud summas 594 tuhat eurot (2018: 534 tuhat eurot) ning materiaalse põhivara müük summas  377 tuhat eurot (2018: 1 784 tuhat eurot)  ja saadud dividendid summas 489 tuhat eurot (2018: 460 tuhat eurot). Võrreldaval, 2018. aastal, mõjutas investeerimistegevuse rahavoogu kinnisvarainvesteeringu müük summas 1 300 tuhat eurot.
Finantseerimistegevuse rahavoog 2018. aastal oli -8 863 tuhat eurot (2018: -8 863 tuhat eurot). Finantseerimistegevuse rahavoogu mõjutavad enim laenu- ja rendimaksed. Saadud laenud moodustasid kokku 3 705 tuhat eurot, mis koosneb arvelduskrediidi ning arenduslaenude kasutamisest (2018: 2 898 tuhat eurot). Saadud laenude tagasimakseid oli kokku 4 032 tuhat eurot (2018: 4 671 tuhat eurot). Tegemist on pikaajaliste investeerimis- ja arenduslaenude graafikujärgsete tagasimaksetega. Rendimaksed moodustasid  3 276 tuhat eurot (2018: 1 879 tuhat eurot). Rendimaksete suurenemise põhjuseks on rendiarvestuse arvestuspõhimõtete muutus. Dividende maksti 2019. aastal 2 360 tuhat eurot (2018: 2 627 tuhat eurot). Aktsiakapitali vähendamise väljamaksed moodustasid aruandeperioodil 1 892 tuhat eurot (2018: 1 847 tuhat eurot).
Seisuga 31.12.2019 moodustasid Kontserni raha ja raha ekvivalendid 7 032 tuhat eurot (31.12.2018: 7 678 tuhat eurot).

Olulisemad suhtarvud ja näitajad

Suhtarv / näitaja 2019 2018 2017
Müügitulu, tuhat eurot 233 508 223 496 231 387
Müügitulu muutus 4,5% -3,4% 26,2%
Puhaskasum, tuhat eurot 4 130 3 821 1 725
Puhaskasum emaettevõtte aktsionäridele, tuhat eurot 3 367 3 381 1 388
Keskmine aktsiate arv, tk 31 528 585 31 528 585 30 913 031
Puhaskasum aktsia kohta (EPS), eurot 0,11 0,11 0,04
Üldhalduskulude määr müügitulust 2,9% 3,0% 3,0%
EBITDA, tuhat eurot 7 300 6 021 3 123
EBITDA määr müügitulust 3,1% 2,7% 1,3%
Brutokasumi määr müügitulust 5,0% 4,5% 3,8%
Ärikasumi määr müügitulust 1,8% 1,8% 0,5%
Ärikasumi määr ilma varamüügi kasumita 1,7% 1,3% 0,5%
Puhaskasumi määr müügitulust 1,8% 1,7% 0,7%
Investeeritud kapitali tootlus 10,0% 8,4% 5,9%
Omakapitali tootlus 12,4% 11,2% 4,8%
Omakapitali osakaal 27,6% 32,4% 30,8%
Vara tootlus 3,7% 3,5% 1,6%
Finantsvõimendus 33,8% 28,5% 32,7%
Lühiajaliste kohustuste kattekordaja 1,01 1,12 1,11
  31.12.2019 31.12.2018 31.12.2017
Ehituslepingute teostamata tööd, tuhat eurot 227 568 100 352 144 122

Majandustegevus geograafiliste turgude lõikes

2019. aastal moodustas väljaspool Eestit teenitud müügitulu ligikaudu 11% kogu müügitulust, mis on viimaste aastate suurim.

  2019 2018 2017
Eesti 89% 93% 94%
Ukraina 2% 4% 2%
Rootsi 5% 2% 3%
Soome 4% 1% 1%

2019. aasta Soome müügitulu on Kontserni ajaloo suurim. Kõige suuremaks projektiks on alltöövõtuna Raitinkartano kaubanduskeskuse ja kortermaja betoonkonstruktsioonide ehitamine. Aastataguse perioodiga võrreldes on suurenenud ka Rootsi müügitulu, mõjutajaks 2019. aastal sõlmitud kaks uut korterelamute ehituse peatöövõtulepingut ning betoonitööde alltöövõtuleping Põhja-Rootsi rajatava tuulepargi 73 tuulegeneraatori vundamendi ehitamiseks. Ukraina osakaal müügitulus on võrreldes eelmise aastaga vähenenud ligikaudu poole võrra.
Müügitulu hajutamine erinevate geograafiliste segmentide vahel on olnud Kontserni juhtkonna poolt valitud strateegia, mille abil hajutada riske, mis tulenevad liigsest kontsentreeritusest ühele turule. Samas on majandusolud ka osadel valitud välisturgudel ebastabiilsed ning mõjutavad Kontserni jooksvaid tulemusi. Välisturgude osakaalu kasvatamine on Kontserni üks strateegilisi lähtekohti.

2019. aasta majandustegevus tegevusvaldkondade lõikes

Segmentide müügitulu

Kontserni üheks eesmärgiks on hoida tegevussegmentide (hooned ja rajatised) esindatus müügitulus võimalikult tasakaalustatuna, kuna see võimaldab hajutada riske ja tagada paremad võimalused ehitustegevuseks ka raskemates turutingimustes, kus mõnda tegevussegmenti tabab tegevusmahtude suurem langus.
Kontserni 2019. aasta müügitulu oli 233 508 tuhat eurot. Võrreldes eelmise aastaga, mil vastav näitaja oli 223 496 tuhat eurot, suurenes müügitulu ligikaudu 4,5%. Hoonete müügitulu on suurenenud ligikaudu 4% ning rajatiste müügitulu 7% võrreldes 2018. aastaga. 2019. aastal oli müügitulu hoonete ja rajatiste segmendis vastavalt 169 124 ja 64 023 tuhat eurot. Aasta tagasi olid vastavad näitajad 162 909 ja 60 086 tuhat eurot.  Müügitulu struktuuri peegeldavad ka Kontserni ehituslepingute teostamata tööde mahud, kus jätkuvalt on ülekaalus hoonete segment.

Tegevussegmendid 2019 2018 2017
Hooned 70% 72% 74%
Rajatised 30% 28% 26%

Segmendisisene müügitulu

Hoonete segmendis on suurima osakaaluga jätkuvalt ärihoonete alamsegment, kus müügitulu on jäänud võrreldavale tasemele 2018. aastaga. Aruandeperioodil töös olnud suuremad objektid olid Tallinnas Vanasadamas D-terminali hoone rekonstrueerimine- ja laiendus, Admiraliteedi basseini kõrval oleva Porto Franco kinnisvaraarenduse I etapi ja aadressil Sepapaja 1 parkimismaja ehitamine, Liimi tn 1B kinnistule 8-korruselise majutushoone ning Tammsaare tee 92 kinnistule 8-korruselise parkimismaja-ärihoone betoonkarkassi projekteerimine ja ehitamine. Lisaks Tartus SA Tartu Ülikooli Kliinikumi parkimismaja projekteerimine ja ehitamine.
Võrreldes 2018. aastaga on enim on suurenenud müügitulu ühiskondlike hoonete ja korterelamute alamsegmentides, kasvades vastavalt 14% ja 16%.  Aruandeaastal valminud ja tellijatele üleantud suuremamahulised ühiskondlikud hooned olid: Tallinnas Sisekaitseakadeemia õppehoone, Kohtla-Järve riigigümnaasiumi hoone, Rae vallas Peetri spordi- ja vaba aja keskus, Tapa linnas asuv Kaitseväe Tapa linnaku komplekteerimisala  ja Jõhvi sõjaväelinnaku 300-kohaline kasarmu.
Oluline osa Kontserni poolt Eestis ehitatavatest korterelamutest asub Tallinnas ja selle lähiümbruses. Neist suuremahulisemad aruandeaastal valminud objektid olid Sõjakooli III ja IV etapp, Lesta 10,  Sammu 6 ning Valge 16 asuvad korterelamud. Lisaks mõjutavad alamsegmendi müügitulu Rootsis sõlmitud lepingud, kus jätkuvad tööd kolme elamuarendusprojektiga.
Kontsern jätkab omaarenduste ehitust (kajastub korterelamute segmendis) nii Tallinnas kui ka Tartus. Aruandeperioodil lõpetati Tallinnas, Nõmme tee 97, 21 korteriga 4-korruselise korterelamu ning Tartus, Aruküla teel, kolme 10 korteriga korterelamu ehitus ja müük. Tallinnas jätkub Võidujooksu 8c asuva 24 korteriga 5-korruselise korterelamu ehitus (www.voidujooksu.ee). Aruandeperioodi omaarenduste müügitulu moodustas kokku 6 528 tuhat eurot (2018: 9 369 tuhat eurot). Arendades jätkuvalt oma kinnisvara jälgib Kontsern tähelepanelikult võimalikke riske elamuarenduse turul.
Tööstus- ja laohoonete alamsegmendis oli suuremateks töös olevateks objektideks Maardus Kaldase tee lao- ja büroohoone ehitus, Rakvere Farmid AS-i (EKSEKO)  sigala nuumaosakonna V etapi rekonstrueerimistööd, Tallinna Betooni tänaval ehitatavad mikrolaod ning Pärnus Savi tänaval äri- ja laohoone ehitus. Võrreldes eelmiste perioodidega on  oluliselt vähenenud põllumajandussektori tellimuste osakaal, mis on alamsegmendi mahtude vähenemise üheks põhjuseks. Aruandeaastal vähenes alamsegmendi müügitulu 2018. aastaga võrreldes ligikaudu 48%.

Müügitulu jaotus hoonete segmendis 2019 2018 2017
Ärihooned 36% 35% 25%
Ühiskondlikud hooned 29% 25% 19%
Korterelamud 27% 25% 30%
Tööstus- ja laohooned 8% 15% 26%

Mitme aasta järel on rajatiste segmendis vähenenud teedeehituse- ja hoolduse alamsegmendi osakaal, kuid seda pigem üksikute suuremahuliste muude rajatiste projektide tõttu. Üldist trendi, mis annaks alust eeldada, et suurenevad investeeringud muudesse valdkondadesse, kui teedeehitus- ja hooldus, ei ole täheldada. Teedeehituse ja -hoolduse alamsegmendis moodustas aruandeperioodil olulise osa käibest 2018. aastal sõlmitud ehituslepingute täitmine: Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maanteel asuvale Pikknurme-Puurmani lõigule 2+1 möödasõidualade ning Kuusalu vallas Kaitseväe keskpolügooni teede ja sildade ehitus. 2019. aastal sõlmitud lepingutest andis olulisema osa käibesse kaks suuremahulist lepingut: põhimaantee nr 7 Riia-Pihkva Missoküla-Hindsa vahelise 8-kilomeetrilise ja Misso aleviku vahelise 2-kilomeetrise teelõigu ja Kernu ümbersõidu ning Kernu tankla ja Haiba liiklussõlmede ehitus. Märkimisväärse mahu müügitulust moodustab Riigimetsa Majandamise Keskusele metsateede korrastamise tööde teostamine. Kontsern jätkas teehooldelepingute teostamist Järva ja Hiiu maakonnas ning Harju maakonnas Kose hooldepiirkonnas.
Aruandeaastal lõpetati Balticconnectori gaasitrassi maismaaosa Kiili – Paldiski lõigu ehitus, mis moodustab olulise osa muude rajatiste alamsegmendi mahust. Alamsegmendi müügitulu mõjutab ka Põhja-Rootsi Sundsvalli lähedusse rajatava Nysäter tuulepargi  73 tuulegeneraatori vundamendi ehitamine, kus tööd jätkuvad 2020. aastal.

Müügitulu jaotus rajatiste segmendis 2019 2018 2017
Teedeehitus ja –hooldus <td style=”width:169.14px;;t
Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

20.11.2024 Üüriinvesteeringute finantsanalüüs