Nordecon: 2021. aasta IV kvartali ja 12 kuu konsolideeritud vahearuanne (auditeerimata)

2021. aasta märksõnadeks on 2020. aastal langenud ehitusturu mahtude kiire taastumine ning sisendite järsk hinnakasv, mis asetas tugeva surve varasemalt sõlmitud pikaajaliste ehituslepingute maksumusele. Kogu aastat on iseloomustanud materjalide raske kättesaadavus ja mastaapne hinnatõus, millele aasta teises pooles lisandus ka aina kiirenev tööjõukulude kasv.

Gerd Müller, Nordecon AS juhatuse esimees:
„Nordeconi kontserni jaoks oli 2021. aasta kahtlemata väljakutsete rohke. Oleme suurima turuosalisena pidanud kandma ka sama suures proportsioonis turu riske. Arvestades pandeemia poolt põhjustatud turbulentsi, on meie inimesed teinud väga head tööd ning oleme suutnud objektid tähtaegselt üle anda. Keeruline turuolukord on survestanud meid tegema täiendavaid pingutusi oma digilahenduste arenduses ja kasutuselevõtus. Näeme, et just täpsemas protsesside juhtimises peitub peatöövõtja jaoks võti suurema efektiivsuse saavutamiseks.

Toimetulek ehitusturu hinnašokiga pani proovile mõlema meie peamise tegevussegmendi tulemused. Vaatamata ehitusteenuse pakkuja jaoks äärmiselt keerulisele majanduskeskkonnale suutsime oma koduturul Eestis jõuda ärikasumisse. Kogu aruandluses kajastatud kahjum on teenitud ühekordsetetest kahjumitest Rootsi turul.“

Kontserni brutokasumlikkus vähenes võrreldes eelmise aastaga, moodustades 1,4% (2020: 3,7%). Kasumlikkust mõjutasid peamiselt sisendhindade tõus ja materjalide tarneprobleemid. 2021. aastal teostas kontsern suures mahus 2020. aastal sõlmitud ehituslepingute töid, mis ei arvestanud veel vajalikku paindlikkust seoses turuolukorra kiire muutusega. Teiseks oluliseks mõjuriks on kontserni tööde portfelli iseloomust tingitud vähene asfaltbetooni tootmise ja paigalduse osakaal, mille tõttu on tavapärasest suuremas mahus katmata püsikulu.

Rootsi turul teenis kontsern märkimisväärse kahjumi. Korterelamute ja tuulepargi ehitustööde lõpetamisega seotud kulud moodustasid kokku 3 346 tuhat eurot, millele lisandus krediidikahjum tellijale esitatud nõuete kuludesse kandmisest summas 2 144 tuhat eurot.

Kontserni 2021. aasta müügitulu moodustas 288 534 tuhat eurot (2020: 296 082 tuhat eurot). Eesti müügitulu on võrreldes eelmise aastaga suurenenud 13%, kogu müügitulu 2,5%-lise languse põhjuseks on müügimahtude vähenemine välisturgudel.

Kontserni ettevõtete poolt sõlmitud ehituslepingute teostamata tööde maht on seisuga 31.12.2021 266 856 tuhat eurot, mis on võrreldes eelmise aastaga suurenenud ligikaudu 24%. 2021. aastal sõlmiti uusi lepinguid kokku 314 758 tuhande euro väärtuses. Arvestades teostamata tööde portfelli suurust, s.h 2023. aastasse üleminevat mahtu, võib 2022. aastal prognoosida tegevusmahtude kasvu.

Konsolideeritud finantsseisundi aruanne

Konsolideeritud koondkasumiaruanne

Konsolideeritud rahavoogude aruanne

Finantstulemuste kokkuvõte

Kontserni kasum

Nordeconi kontserni brutokasum oli 2021. aastal 4 021 tuhat eurot (2020: 10 996 tuhat eurot) ning brutokasumlikkus 1,4% (2020: 3,7%). Kasumlikkus on vähenenud mõlemas segmendis. Hoonete segmendi 2021. aasta brutomarginaal oli 2,0% ning IV kvartalis -0,7% (2020. aasta 3,6%, IV kvartal 0,7%) ning rajatiste segmendis vastavalt 1,0% ja -1,4% (2020. aastal 5,1% ja IV kvartal 6,1%). Hoonete segmendi aruandeperioodi kasumlikkust mõjutasid peamiselt:

• sisendhindade tõus, mis eelkõige mõjutas 2020. aastal sõlmitud lepinguid. Kuigi III kvartalis toimus mõningane toorme- ja materjalihindade stabiliseerumine, siis energiakandjate hinnatõus ning tööjõukulude suurenemine mõjutasid oluliselt IV kvartali sisendeid.
• jätkuvad materjalide tarneprobleemid, mis avaldavad survet ehituslepingute tähtaegadele. Tähtaegade pikenemisega kaasnevad lisakulud.
• ühekordsed kahjumid Rootsi turul. Kahe projekti, Nysäteri tuulepargi ja korterelamu, ehitustööde lõpetamisega seotud kulud, mis kokku moodustasid 3 346 tuhat eurot.

Sarnaselt hoonete segmendile mõjutas materjalide kallinemine ka rajatiste segmendi tulemust, eelkõige metalli kallinemine, samuti energiakandjate hinnatõus, mis suurendas oluliselt asfaltbetooni tootmise kulu. Teiseks oluliseks mõjuriks on tööde portfelli iseloomust tingitud vähene asfaltbetooni tootmise ja paigalduse osakaal, mille tõttu on tavapärasest suuremas mahus katmata püsikulu.

Kontserni üldhalduskulud moodustasid 2021. aastal 6 053 tuhat eurot. Võrreldes eelmise aastaga on üldhalduskulud vähenenud ligikaudu 14% (2020: 7 073 tuhat eurot), põhjuseks väiksemad tööjõukulud. 12 kuu libisev üldhalduskulude osakaal müügitulust moodustas 2,1% (2020: 2,4%).

Kontserni ärikahjumiks kujunes 2021. aastal 4 336 tuhat eurot (2020: kasum 3 575 tuhat eurot). Ärikahjumit mõjutab kajastatud krediidikahjum summas 2 144 tuhat eurot. Tegemist on olulises osa Rootsi tütarettevõtte tellijale esitatud nõuete kuludesse kandmisest tekkinud kahjumiga. Kulumiga korrigeeritud rahavooline ärikasum (EBITDA) moodustas -797 tuhat eurot, EBITDA määr müügitulust oli -0,3% (2020: 7 003 tuhat eurot ja 2,4%).

Kontserni finantstulusid ja -kulusid mõjutavad valuutakursside muutused kontserni välisturgudel. 2021. aastal tugevnes Ukraina grivna kurss euro suhtes ligikaudu 12%, Rootsi krooni kurss euro suhtes ligikaud 2% Kontserni tütarettevõtetele eurodes antud laenu ümberhindamisest kohalikku valuutasse saadi kursikasumit Ukraina grivna muutusest 711 tuhat eurot ja Rootsi krooni muutusest 16 tuhat eurot (2020: Ukraina grivna kursikahjum 1 485 tuhat eurot ja Rootsi krooni kursikasum 24 tuhat eurot). Võrreldava, 2020. aasta finantstulusid mõjutas kontserni sidusettevõtte Pigipada OÜ müük. Tehingust teenitud kasum moodustas 2 749 tuhat eurot.

Kontserni puhaskahjumiks kujunes 5 506 tuhat eurot (2020: kasum 4 118 tuhat eurot), millest kontserni emaettevõtte Nordecon AS aktsionäridele kuuluv puhaskahjumi osa moodustas 6 310 tuhat eurot (2020: kasum 2 466 tuhat eurot).

Kontserni rahavood

2021. aasta äritegevuse netorahavoog moodustas 7 365 tuhat eurot (2020: 2 443 tuhat eurot). Äritegevuse rahavoo peamiseks mõjutajaks on tellijate ja hankijate maksetähtaegade erinevused. Oluliselt mõjutab rahavoogusid jätkuvalt ka ettemaksete puudumine nii riigi- kui ka eratellijate lepingutes, kus samaaegselt tuleb ise tasuda ettemakseid allhankijatele ja materjalide soetamisel. Ettemaksete osakaal on käesoleval aastal seoses COVID-19 pandeemiaga suurenenud. Rahavoogu vähendavad ka ehitusperioodil väljastatud arvetest kinnipeetud summad, mis vabastatakse tellijate poolt alles ehitusperioodi lõpus. Kinnipeetud summad on vahemikus 5-10% lepingu mahust.

Investeerimistegevuse rahavoog oli 2021. aastal 312 tuhat eurot (2020: 8 286 tuhat eurot). Põhivarasse investeeriti kokku 251 tuhat eurot (2020: 271 tuhat eurot) ning materiaalse põhivara müügist laekus 489 tuhat eurot (2020: 332 tuhat eurot). Võrreldaval perioodil 2020. aastal mõjutas enim rahavoogu Embach Ehitus OÜ muutumine kontserni sidusettevõttest tütarettevõtteks, mille mõju oli 3 605 tuhat eurot ning sidusettevõtte Pigipada OÜ müügist laekunud 3 596 tuhat eurot.

Finantseerimistegevuse rahavoog oli 2021. aastal -11 225 tuhat eurot (2020: -5 165 tuhat eurot). Finantseerimistegevuse rahavoogu mõjutavad enim laenu- ja rendimaksed. Saadud laenud moodustasid kokku 1 922 tuhat eurot, mis koosneb arvelduskrediidi ning arenduslaenude kasutamisest (2020: 2 026 tuhat eurot). Saadud laenude tagasimakseid oli kokku 3 766 tuhat eurot (2020: 2 629 tuhat eurot). Tegemist on pikaajaliste investeerimis- ja arenduslaenude graafikujärgsete tagasimaksetega. Rendimaksed moodustasid 3 318 tuhat eurot (2020: 3 086 tuhat eurot). Dividende maksti 2021. aastal 5 000 tuhat eurot (2020: 472 tuhat eurot).

Seisuga 31.12.2021 moodustasid kontserni raha ja raha ekvivalendid 9 031 tuhat eurot (31.12.2020: 12 576 tuhat eurot).

Olulisemad suhtarvud ja näitajad

Majandustegevus geograafiliste turgude lõikes

2021. aastal on väljaspool Eestit teenitud müügitulu võrreldes aasta taguse perioodiga oluliselt vähenenud, moodustades 6% kogu kontserni müügitulust.

Välisturgude müügitulu vähenemise põhjuseks on eelkõige Rootsi müügitulu oluline vähenemine, toimus töös olnud projektide lõpetamine ning uusi lepinguid ei sõlmitud. Samuti on vähenenud Soome müügitulu osakaal kontserni käibes. Ukraina müügitulu on võrreldes eelmise aastaga jäänud samale tasemele. Kontsern tegutseb projektipõhiselt ka Lätis, kus aruandeperioodil ehitati tuuleparki.

Müügitulu hajutamine erinevate geograafiliste segmentide vahel on olnud kontserni juhtkonna poolt valitud strateegia, mille abil hajutada riske, mis tulenevad liigsest kontsentreeritusest ühele turule. Samas on majandusolud ka osadel valitud välisturgudel ebastabiilsed ning mõjutavad kontserni jooksvaid tulemusi.

2021. aasta majandustegevus tegevusvaldkondade lõikes

Segmentide müügitulu

Kontserni üheks eesmärgiks on hoida tegevussegmentide (hooned ja rajatised) esindatus müügitulus võimalikult tasakaalustatuna, kuna see võimaldab hajutada riske ja tagada paremad võimalused ehitustegevuseks ka raskemates turutingimustes, kus mõnda tegevussegmenti tabab tegevusmahtude suurem langus.

Kontserni 2021. aasta müügitulu moodustas 288 534 tuhat eurot. Võrreldes eelmise aastaga, mil vastav näitaja oli 296 082 tuhat eurot, vähenes müügitulu ligikaudu 2,5%. Müügitulu languse põhjuseks on välisturgude müügitulu vähenemine, eelkõige selle puudumine Rootsis. Eesti müügitulu on võrreldes eelmise aastaga suurenenud 13%. Segmentide lõikes on müügitulu võrreldes eelmise aastaga vähenenud hoonete segmendis (5%), mõjutajaks suuresti Rootsis toimunud müügitulu muutus ning suurenenud rajatiste segmendis (7%). Hoonete segmendi müügitulu mõjutab olukorras, kus teostamata tööde portfell on kasvanud ja sisaldab suuremahulisi projekteerimis – ja ehitustöövõtte, muuhulgas ehitustegevusele eelnev pikk projekteerimisperiood.

Üldist ehitusturgu jätkuvalt mõjutanud rajatiste valdkonna ehituse väike maht avaldas mõju ka kontserni müügitulu jaotusele. 2021. aastal oli müügitulu hoonete ja rajatiste segmendis vastavalt 216 070 ja 72 115 tuhat eurot. Aasta tagasi olid vastavad näitajad 228 515 ja 67 142 tuhat eurot.

Segmendisisene müügitulu

Hoonete segmendis on praktiliselt võrdse osakaaluga äri- ja ühiskondlike hoonete ning korterelamute alamsegmendid, jätkuvalt on tagasihoidlik tööstus- ja laohoonete alamsegmendi käive. Võrreldes eelmise aastaga, on suurenenud äri- ning tööstus ja laohoonete mahud, vastavalt 21% ja 13%. Korterelamute alamsegmendi mahud on jäänud eelmise aastaga samale tasemele, ühiskondlike hoonete alamsegmendi mahud on vähenenud ligikaudu 23%.

Ärihoonete suuremateks töös olevateks objektideks olid Tallinnas asuvad Rotermann City seitsmekorruselise ärihoone ja Alma Tominga nimelise LEED kuldsertifikaadiga ärimaja Ülemiste Citys ning Tallinna lähedal asuvasse Rae valda ehitatav IKEA kontseptsioonipood.

Kontserni teostamata tööde portfellis on ühiskondlike hoonete alamsegmendi mahud oluliselt kasvanud, mis on eelduseks alamsegmendi käibe kasvule 2022. aastal. Aruandeperioodi suuremad lõpetatud objektid olid: Saaremaa Gümnaasium, Tartu kesklinna Perearstikeskus, Välisluureameti büroohoone laiendus Rahumäe teel Tallinnas, ning kasarmu Paldiskis. Jätkus Tartu Ülikooli kliinikum ja Kaitsepolitseiameti peahoone ehitus Tallinnas.

Oluline osa kontserni poolt ehitatavatest korterelamutest asub Tallinnas. Neist suuremahulisemad olid aruandeperioodil Kalaranna Kvartali kahe esimese etapi projekteerimine ja ehitamine ning Tallinna läänepiirile rajatava Tiskreoja elurajooni projekteerimine ja ehitamine.

Kontsern jätkab omaarenduste ehitust (kajastub korterelamute segmendis) nii Tallinnas kui ka Tartus. Aruandeperioodil jätkus Tartus Mõisavahe Kodu elurajooni arenduse kahe esimese kortermaja ehitus. Tallinnas toimub Nõmmel asuva Kivimäe Süda uue elurajooni kruntide arendus. Omaarenduste müügitulu moodustas aruandeperioodil 3 097 tuhat eurot (2020: 2 866 tuhat eurot). Arendades jätkuvalt oma kinnisvara, jälgib kontsern tähelepanelikult võimalikke riske elamuarenduse turul.

Tööstus- ja laohoonete alamsegmendi suurim töös olev objekt on E-Piima Paidesse ehitatav tehasekompleks. Valdavalt on töös siiski väikesemahulised objektid, keskmise maksumusega 2 mln. eurot, millest olulisemad: Tähetorni Tehnopargi kahekordne lao- ja büroohoone ja Pakendikeskuse logistikakeskus Tallinnas ning Viljandi Aken ja Uks AS Piiri tänava tootmishoone.

Rajatiste segmendis on ülekaalus jätkuvalt teedeehituse- ja hoolduse alamsegment, mille käive on võrreldes eelmise aastaga kasvanud ligikaudu 11%. Suurimad aruandeperioodil töös olnud objektid olid: Tallinna idapiirile jääva Väo liiklussõlme ja Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee Kärevere- Kardla lõigu 2+2 möödasõidualade ehitamine, Tallinn-Tartu maantee Võõbu-Mäo teelõigu pinnasetööde teostamine ning Hiiu maakonna riigiteede rekonstrueerimine ja taastusremondi teostamine. Kontsern teostas teehooldelepinguid Järva ja Hiiu maakonnas ning Harju maakonnas Kose hooldepiirkonnas.

Kontsern on olnud edukas väikesadamate ehitushangetel. Aruandeperioodil teostati töid Salmistu sadama, Vasknarva paadisadama ehitusel ning Saaremaal Roomassaare sadama kaide laiendusel, mis moodustavad olulise osa insenerehituse alamsegmendi mahust.

Ehituslepingute teostamata tööde mahud

Kontserni ettevõtete poolt sõlmitud ehituslepingute teostamata tööde maht seisuga 31.12.2021 oli 266 856 tuhat eurot. Võrreldes eelmise aastaga on teostamata tööde maht suurenenud ligikaudu 24%. 2021. aastal sõlmiti uusi lepinguid kokku 314 758 tuhande euro väärtuses, seal hulgas IV kvartalis 37 612 tuhat eurot. 2020. aastal vastavalt 236 577 ja 55 511 tuhat eurot. Kontsern on suutnud olla võrdselt edukas nii era- kui ka riigihangetes.

Tööde portfellis jaotuse osas kahe põhisegmendi vahel ei ole toimunud olulisi muutusi, endiselt on ülekaalus hoonete segmendiga seotud projektid, mis moodustavad 87% teostamata tööde portfellist, rajatised moodustavad 13% (31.12.2020: vastavalt 81% ja 19%). Võrreldes seisuga 31.12.2020 on hoonete segmendi tööde portfell suurenenud 37% ning rajatiste segmendi portfell vähenenud 34%. Rajatise mahu vähenemist mõjutab eelkõige Transpordiameti suuremahuliste lepingute puudumine.

Olulise osa hoonete segmendi teostamata tööde portfellist moodustavad 2021. aasta jooksul sõlmitud lepingud, millest suurimateks on: Vektori äri- ja eluhoonekompleksi projekteerimine ja ehitamine, Kaitsepolitseiameti peahoone ja Roseni Maja büroohoone ehitamine Tallinnas ning Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse ladude ja seonduvate välisvõrkude projekteerimine ja ehitamine Harjumaal. Varasemalt sõlmitud lepingutest on olulise toestamata tööde mahuga Tartu Ülikooli Kliinikumi Maarjamõisa meditsiinilinnaku III etapp ja E-Piima Paidesse ehitatav tehasekompleks.

IV kvartalis sõlmitud lepingutest moodustasid olulise mahu hoonete segmendi tööd, millest suuremahulisemad olid:

• Porto Franco kinnisvaraarenduse III hoone ehitamine Kai tänavale Tallinnas (ühispakkumine);
• Viljandi Aken ja Uks AS Raua tn tootmishoone laienduse projekteerimine ja ehitamine.

Jätkuvalt on rajatiste segmendi teostamata tööde portfellis ülekaalus teedeehituse ja -hoolduse alamsegmendi lepingud, moodustades ligikaudu 88%. Suuremad projektid on: Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee Kärevere- Kardla lõigu 2+2 möödasõidualade ehitamine, Tallinnas Vanasadama D-terminaliga piirneva välisruumi projekteerimine- ja ehitamine ning IKEA kontseptsioonipoe territooriumi juurdepääsuteede ja Kurna-Tuhala uue ringristmiku ehitamine Rae valda. Kontsern jätkab Järva hooldepiirkonna 2020. aasta sõlmitud 5 aastase lepingu täitmist.

Arvestades teostamata tööde portfelli suurust, s.h. 2023. aastasse üleminevat mahtu, prognoosib kontserni juhtkond 2022. aastal tegevusmahtude kasvu võrreldes 2021. aastaga. Energiakandjate hinnatõusust ja tööjõukulude kasvust tingitud sisendhindade kasv avaldab jätkuvalt survet kasumimarginaalile. Kontserni juhtkond on äärmiselt tihedas konkurentsiolukorras vältinud põhjendamata riskide võtmist, mis võiksid lepingute täitmisel suure tõenäosusega realiseeruda ettevõttele negatiivselt. Sisendhindade riski maandamiseks on eratellijatega sõlmitud avatud eelarvega lepinguid, milles fikseeritakse peatöövõtja kasumimarginaal. Fookuses on kontserni püsikulude juhtimine ning aktiivne töö ettevalmistuse ja projekteerimise valdkonnas, et realiseerida oma erialaseid konkurentsieeliseid.

Töötajad

Töötajad ja tööjõukulud

2021. aastal töötas kontserni emaettevõttes ja tütarettevõtetes kokku keskmiselt 685 inimest, kellest insenertehniline personal (ITP) moodustas 434 inimest. Võrreldes aastataguse perioodiga on töötajate arv vähenenud ca 3%.

Töötajate keskmine arv kontserni ettevõtetes (ema- ja tütarettevõtted):

Kontserni 2021. aasta tööjõukulud koos kõikide maksudega moodustasid 25 054 tuhat eurot, eelmisel majandusaastal olid tööjõukulud 27 130 tuhat eurot. Tööjõukulude ligikaudu 8%lise vähenemise põhjuseks on nii töötajate arvu vähenemine kontsernis, tulemustasude väiksem osakaal tööjõukuludes, kui ka 2020. aasta keskel toimunud töötasude vähendamine.

Nordecon AS-i nõukogu liikmete teenistustasud moodustasid 2021. aastal 150 tuhat eurot, millele lisandus sotsiaalmaks 50 tuhat eurot (2020: vastavalt 165 tuhat eurot ja 54 tuhat eurot).

Nordecon AS-i juhatuse liikmete teenistustasud moodustasid 2021. aastal 369 tuhat eurot, millele lisandus sotsiaalmaks 122 tuhat eurot (2020: vastavalt 432 tuhat eurot ja 143 tuhat eurot).

Töö tootlikkuse mõõtmine

Kontsern on oma põhitegevuse efektiivsuse hindamisel kasutanud järgmisi töötajate arvule ja nendele makstud töötasudele tuginevaid tootlikkussuhtarve:

Kontserni aruandeperioodi töötajate nominaaltootlikkus on sisuliselt jäänud samale tasemele. Tööjõukulude nominaaltootlikkus suurenes võrreldes eelmise aastaga, kasv on tingitud tööjõukulude vähenemisest.

Nordecon Aruanne 4Q 2021

NCN investor presentation Q4 2021