Nordecon: 2023. aasta III kvartali ja 9 kuu konsolideeritud poolaastaaruanne (auditeerimata)

Majanduskeskkond

Majanduskeskkonnast tingitud ehitusturu kiired muutused on jätkunud, raskendades sektoris tegutsevate ettevõtete ja teiste seotud majandusharude kasvuplaane ning piirates nende tegutsemisjulgust. Keeruliste oludega toimetulek ja ehitusmahtude langus on märksõnadeks enamiku valdkonna ettevõtete jaoks.

2022. aastal tõusis ehitushinnaindeks aastases võrdluses 17,8% ning tõus on jätkunud ka 2023. aastal. Vahepealne, II kvartalis toimunud ajutine ehitushinna langus on III kvartalis taas asendunud tõusuga. Käesoleva aasta III kvartalis tõusis ehitushinnaindeks võrreldes II kvartaliga 0,3% ning eelmise aasta sama ajaga võrreldes 3,2%.

2023. aastat mõjutab enim kõrge inflatsiooni tagajärjel ja hüppeliselt kasvanud intresside keskkonnas järsult langenud kindlustunne teha investeeringuid. Samal ajal on jätkunud tööjõukulude kiire kasv. Need asjaolud hoiavad langenud nõudluse keskkonnas tagasi ehitushindade alanemist.

Kontserni tulemus

Kontserni käesoleva aasta III kvartalit ning tervikuna 9 kuud iseloomustavad müügitulu langus, kasumlikkuse paranemine ning teostamata tööde portfelli kasv.

Kontserni 2023. aasta 9 kuu müügitulu oli 200 384 tuhat eurot, mis võrreldes eelmise perioodiga vähenes ligikaudu 16%. Müügitulu vähenemine mõlemas segmendis, hoonete segmendis 15% ja rajatiste segmendis 20%, on ootuspärane ning on tingitud ehitusmahtude langusest turul. Kuigi kontsern on käesoleval aastal olnud uute lepingute sõlmimisel edukas, siis olulist mõju need aruandeperioodi müügitulule veel ei avaldanud.

Kontserni kasumlikkus on vaatamata keerulistele turutingimustele paranenud. Olulist mõju kasumlikkusele avaldab kontsernis 2022. aastal alustatud ja 2023. aasta I poolaastal lõpule viidud rajatiste valdkonna reorganiseerimine. Läbi dubleerivate tegevuste kaotamise on muudetud ressursside kasutamine efektiivsemaks ning seeläbi parandatud kasumlikkust. Nordeconi kontserni brutokasum 2023. aasta 9 kuuga oli 8 770 tuhat eurot, moodustades 9 kuuga 4,4% (9 kuud 2022: 2,2%) ning III kvartalis 5,3% ( III kvartal 2022: 2,3%).

Kontserni ettevõtete poolt sõlmitud ehituslepingute teostamata tööde maht seisuga 30.09.2023 oli 251 155 tuhat eurot. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on teostamata tööde maht suurenenud 33%. 2023. aasta 9 kuuga sõlmiti uusi lepingud kokku 303 761 tuhande euro väärtuses, seal hulgas III kvartalis 95 301 tuhande euro väärtuses.

Konsolideeritud finantsseisundi aruanne

Konsolideeritud koondkasumiaruanne

Konsolideeritud rahavoogude aruanne

Finantstulemuste kokkuvõte

Kontserni kasum

Keerulistes turutingimustes on kontserni kasumlikkus paranenud. Olulist mõju kasumlikkusele avaldab 2022. aastal alustatud ning 2023. aasta I poolaastal lõpule viidud kontserni rajatiste valdkonna reorganiseerimine. Läbi dubleerivate tegevuste kaotamise on muudetud ressursside kasutamine efektiivsemaks ning seeläbi parandatud kasumlikkust. Nordeconi kontserni brutokasum 2023. aasta 9 kuuga oli 8 770 tuhat eurot (9 kuud 2022: 5 264 tuhat eurot). Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga, on kontserni brutokasumlikkus oluliselt paranenud, moodustades 9 kuuga 4,4% (9 kuud 2022: 2,2%) ning III kvartalis 5,3% (III kvartal 2022: 2,3%). Mõlemad segmendid olid 9 kuuga kui ka III kvartalis kasumis ning kasumlikkust paranes võrreldes 2022. aasta sama perioodiga. Hoonete segmendi kasumlikkus moodustas 9 kuuga 5,3% ning III kvartalis 5,9% (9 kuud 2022: 3,4% ja III kvartal 2022: 2,7%). Rajatiste segmendi kasumlikkus oli madalam, moodustades 9 kuuga 2,0% ja III kvartalis 4,5% (9 kuud 2022: -2,0% ja III kvartal 2022: 2,0%).

Kontserni üldhalduskulud moodustasid 2023. aasta 9 kuuga 6 016 tuhat eurot. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on üldkulud suurenenud ligikaudu 17% (9 kuud 2022: 5 139 tuhat eurot), kulude kasv tuleneb tööjõukulude kasvust. 12 kuu libisev üldhalduskulude osakaal müügitulust on võrreldes eelmise aasta sama perioodiga suurenenud, moodustades 2,9% (9 kuud 2022: 2,2%).

Kontserni ärikasumiks kujunes 2023. aasta 9 kuuga 2 284 tuhat eurot (9 kuud 2022: 1 340 tuhat eurot). Kulumiga korrigeeritud rahavooline ärikasum (EBITDA) moodustas 4 854 tuhat eurot (9 kuud 2022: 3 920 tuhat eurot). Võrreldava perioodi, 2022. aasta 9 kuu, ärikasumit mõjutas Swencn AB saneerimiskava täitmisest tekkinud muu äritulu summas 1 560 tuhat eurot.

Kontserni finantstulusid ja -kulusid mõjutavad valuutakursside muutused kontserni välisturgudel ning kontserni suhteliselt suure laenukoormuse juures intressimäärade tõus. 2023. aasta 9 kuu jooksul on valuutakursi muutused olnud positiivses suunas ning kontserni Ukrainas ja Rootsis asuvatele tütarettevõtetele eurodes antud laenu ümberhindamisest kohalikesse valuutadesse saadi kursikasumit kokku 66 tuhat eurot (9 kuud 2022: kahjum 916 tuhat eurot).

Kontserni puhaskahjumiks kujunes 364 tuhat eurot (9 kuud 2022: 1 388 tuhat eurot), millest kontserni emaettevõtte Nordecon AS aktsionäridele kuuluv kahjumi osa moodustas 2 452 tuhat eurot (9 kuud 2022: 2 651 tuhat eurot).

Kontserni rahavood

2023. aasta 9 kuu äritegevuse netorahavoog moodustas 11 037 tuhat eurot (9 kuud 2022: -205 tuhat eurot). Oluliselt mõjutab rahavoogusid jätkuvalt ettemaksete puudumine nii riigi- kui ka eratellijate lepingutes, kus samaaegselt tuleb ise tasuda ettemakseid allhankijatele ja materjalide soetamisel. Rahavoogu vähendavad ka ehitusperioodil väljastatud arvetest kinnipeetud summad, mis vabastatakse tellijate poolt alles ehitusperioodi lõpus. Kinnipeetud summad on vahemikus 5-10% lepingu mahust.

Investeerimistegevuse rahavoog 2023. aasta 9 kuuga oli -409 tuhat eurot (9 kuud 2022: 255 tuhat eurot), mis koosneb peamiselt investeeringutest põhivarasse summas 318 tuhat eurot (9 kuud 2022: 289 tuhat eurot) ja põhivara müük summas 384 tuhat eurot (9 kuud 2022: 537 tuhat eurot). Antud laenud moodustasid 524 tuhat eurot (9 kuud 2022: 18 tuhat eurot).

Finantseerimistegevuse rahavoog 2023. aasta 9 kuuga oli -3 931 tuhat eurot (9 kuud 2022: -4 003 tuhat eurot). Finantseerimistegevuse rahavoogu mõjutavad enim laenu- ja rendimaksed. Saadud laenud moodustasid kokku 1 344 tuhat eurot, mis koosneb arvelduskrediidi ning arenduslaenude kasutamisest (9 kuud 2022: 3 264 tuhat eurot). Saadud laenude tagasimakseid oli kokku 799 tuhat eurot (9 kuud 2022: 3 134 tuhat eurot). Tegemist on pikaajaliste investeerimis- ja arenduslaenude graafikujärgsete tagasimaksetega. Rendimaksed moodustasid 2 194 tuhat eurot (9 kuud 2022: 2 619 tuhat eurot). Dividende maksti 2023. aasta 9 kuuga 1 347 tuhat eurot (9 kuud 2022: 792 tuhat eurot).

Seisuga 30.09.2023 moodustasid kontserni raha ja raha ekvivalendid 13 936 tuhat eurot (30.09.2022: 5 065 tuhat eurot).

Olulisemad suhtarvud ja näitajad

Majandustegevus geograafiliste turgude lõikes

Väljaspool Eestit teenitud müügitulu, mis koosneb olulises osas kontserni Soome ja Ukraina tegevusmahtudest, moodustas 2023. aasta 9 kuuga ligikaudu 2% kogu müügitulust. Vaatamata jätkuvale sõjaolukorrale Ukrainas on tegevusmahud seal eelmise aasta sama perioodiga võrreldes suurenenud. Juunis anti tellijale tähtaegselt üle Ovrutši linna moodullasteaed koos varjumiskohaga ning alustati lasteaia II etapi ehitustöödega. Soome müügitulu, mis koosneb peamiselt betooni alltöövõttudest, on vähenenud. Müügitulu puudus Rootsis, aruandeperioodil ei olnud töös ühtegi ehituslepingut. Lätis ja Leedus tegutseb kontsern projektipõhiselt, aruandeperioodil oli Leedu osakaal alla 1% ning Lätis müügitulu puudus.

2023. aasta 9 kuu majandustegevus tegevusvaldkondade lõikes

Segmentide müügitulu

Kontserni üheks eesmärgiks on hoida tegevussegmentide (hooned ja rajatised) esindatus müügitulus tasakaalustatuna arvestades turul toimuvaid muutusi, kuna see võimaldab hajutada riske ja tagada paremad võimalused ehitustegevuseks ka raskemates turutingimustes, kus mõnda tegevussegmenti tabab tegevusmahtude suurem langus ja mõni teine võib kasvada kiiremini.

Kontserni 2023. aasta 9 kuu müügitulu oli 200 384 tuhat eurot. Võrreldes eelmise perioodiga, mil vastav näitaja oli 239 175 tuhat eurot, vähenes müügitulu ligikaudu 16%. 2023. aasta 9 kuuga oli müügitulu hoonete ja rajatiste segmendis vastavalt 165 047 ja 35 295 tuhat eurot. Aasta tagasi olid vastavad näitajad 195 157 ja 43 845 tuhat eurot. Müügitulu vähenemine mõlemas segmendis, hoonete segmendis 15% ja rajatiste segmendis 20%, on ootuspärane ning on tingitud ehitusmahtude langusest turul. Kuigi kontsern on käesoleval aastal olnud uute lepingute sõlmimisel edukas, siis olulist mõju need aruandeperioodi müügitulule veel ei avaldanud. Rajatiste müügitulu vähenemine sisuliselt ajaloo madalamaile tasemele on otseselt seotud peamise tellija, Transpordiameti, poolsete investeeringute vähendamisega. Mõningal määral kompenseerib seda kontserni edu taastuvenergia projektides, järjest suurema osa rajatiste segmendi müügitulust moodustab tuuleparkide ehitus ning Rail Baltica ehituse hoogustumine.

Segmendisisene müügitulu

Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on vähenenud kõikide hoonete ehituse alamsegmentide mahud. Jätkuvalt on suurima osakaaluga ühiskondlike hoonete ja korterelamute alamsegment, kus on ka kõige väiksem müügitulu langus. Ärihoonete ning tööstus- ja laohoonete alamsegmendi käibe langus on olnud märkimisväärsem, vastavalt 20% ja 41%.

Ühiskondlike hoonete alamsegmendi aruandeperioodi suuremad objektid olid: Kaitsepolitseiameti peahoone ehitus Tallinnas, Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse ladude ja seonduvate välisvõrkude projekteerimine ning ehitamine Harjumaal, Viljandis asuva Karlssoni lastaia hoone ja territooriumi ning Viljandi päästekomando ehitamine.

Korterelamute alamsegmendi tulu koosneb valdavalt kolmandatele osapooletele ehitatavatest korterelamutest. Neist suuremahulisemad on Tallinna lähiümbrusesse rajatava Luccaranna ning Kastanikodu elurajoonide projekteerimine ja ehitamine. Omaarenduste müügitulu moodustas aruandeperioodil 7 917 tuhat eurot (9 kuud 2022: 7 880 eurot). Kontsern jätkab Tartus Mõisavahe Kodu (https://moisavahe.ee) elurajooni arendusega ja kesklinna vahetus läheduses, jõe kaldal asuva Emajõe Residents (https:/emajoeresidents.ee) ehitusega. Jätkub Pärnus asuva Seileri Kvartali projekteerimine ning ehituse ettevalmistus (https/seileri.ee). Arendades jätkuvalt oma kinnisvara, jälgib kontsern tähelepanelikult võimalikke riske elamuarenduse turul.

Ärihoonete suuremateks töös olevateks objektideks olid Tallinnas, Vektori äri- ja eluhoonekompleks ja Ahtri 4 büroohoone ehitamine, Tartus, Kandikülas asuva Männiku ärihoone projekteerimine ja ehitamine ning Kambja vallas Icosagen AS-i bioloogiliste ravimite tehase ehitamine.

Tööstus- ja laohoonete alamsegmendi suurimad töös olevad objektid on E-Piima Paidesse ehitatav tehasekompleks, Harju Elekter AS-i tootmis- ja büroohoone ehitamine Tallinna lähedal Hüürus ning büroo- ja tootmishoone ehitamine Maardus.

Rajatiste segmendi käivet mõjutab enim teedeehituse- ja hoolduse alamsegment, mille mahud on eelmise aastaga võrreldes vähenenud ligikaudu 32%. Märkimisväärse osa alamsegmendi käibest moodustavad Rail Baltica Tagadi ökodukti ja Tallinn‒Tartu–Võru–Luhamaa maanteel asuva Neanurme–Pikknurme 2+1 teelõigu ehitamine Jõgeva maakonnas ning Harjumaal Hageri–Kohila teelõigu rekonstrueerimine. Samuti jätkub Järva maakonna teehooldelepingu täitmine.

Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on suurenenud ligikaudu kahekordselt muude rajatiste müügitulu maht ja ka osakaal. Alamsegemendi müügitulu koosneb olulises osas kolme, Saarde, Tootsi-Sopi ning Aidu, tuulepargi ehitusest Eestis. Keskkonnaehituse müügitulu koosneb Erra jõe ja Kiviõli kraavi jääkreostuse ohustamise projekteerimisest ja ehitusest.

Ehituslepingute teostamata tööde mahud

Kontserni ettevõtete poolt sõlmitud ehituslepingute teostamata tööde maht seisuga 30.09.2023 oli 251 155 tuhat eurot. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on teostamata tööde maht suurenenud 33%. III kvartalis sõlmiti uusi lepinguid kokku 95 301 tuhande euro väärtuses (III kvartal 2022: 48 408 tuhat eurot). Põhiliselt tööjõu hinnakallinemisest tingitud jätkuvalt kõrge ehitushind koos kõrgete intressimäärade ja madala nõudlusega on põhjustanud arendusprojektide alustamise edasilükkumise. Pakkumuse esitamise ja lepingu sõlmimise vaheline aeg võib olla mitmeid kuid pikk ja seda ka avaliku sektori hangete puhul, mis on mõjutanud ka kontserni teostama tööde mahtu käesoleval aastal. Oluliselt on vähenenud Transpordiameti investeeringute maht, mis avaldab otseselt mõju ka kontserni rajatiste segmendi tööde portfelli mahtudele. Suurenenud on Rail Baltica hangete maht, mis tasandab osaliselt Transpordiameti investeeringute vähenemise. Kui avaliku sektori investeeringute mahud hoonete segmendis tervikuna on samuti vähenenud, siis teadaolevalt suurenevad investeeringud riigikaitserajatistesse, kus kontsern on senini olnud väga edukas.

Teostamata tööde portfellist moodustab hoonete ehituse segment 87% ning rajatiste segment 13% (30.09.2022: hooned 91% ja rajatised 9%). Võrreldes seisuga 30.09.2022 on tööde portfell suurenenud mõlemas segmendis, hoonetes 27% ja rajatistes 86%. Hoonete segmendi portfelli kasvu mõjutab eelkõige ühiskondlike hoonete alamsegmendi uued sõlmitud lepingud. Rajatiste segmendis on suurenenud teedeehituse ja -hoolduse ja muude rajatiste alamsegmentide mahud.

III kvartalis sõlmitud suuremahulisemad lepingud olid:

• Tartus Lina tn 2 asuva Karlova koolihoone rekonstrueerimine, maksumusega ligikaudu 6 800 tuhat eurot.
• Tallinnas Pirni 7/2 asuva ärihoone ehitamine, maksumusega ligikaudu 3 250 tuhat eurot.
• Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse õppehoone projekteerimine ja ehitamine Tartus Raadi linnakus, maksumusega ligikaudu 13 000 tuhat eurot.
• Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse laokomplekside projekteerimine ja ehitamine Tartumaal Luunja ja Nõo vallas, maksumusega ligikaudu 45 000 tuhat eurot.
• Harjumaal Sauel asuva hoonetekompleksi ehitamine, maksumusega ligikaudu 3 300 tuhat eurot.
• Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse Ämari ladustusala projekteerimine ja ehitamine, maksumusega ligikaudu 3 700 tuhat eurot.
• Alajaamade rekonstrueerimine koos turvarajatiste rajamisega Ukrainas Poltava, Žõtomõri, Volõõnia ja Ivano-Frankivski oblastites, maksumusega ligikaudu 7 000 tuhat eurot.
• Kilingi-Nõmmele Politsei- ja Piirivalveameti ning Päästeameti ühishoone ehitamine, maksumusega ligikaudu 3 700 tuhat eurot.
• Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse laokompleksi projekteerimine ja ehitamine Ida-Virumaal, maksumusega ligikaudu 8 000 tuhat eurot.

Arvestades teostamata tööde portfelli suurust, sealhulgas jaotust käesoleva aasta ja 2024. aasta vahel ning üldist ehitusturu olukorda, prognoosib kontserni juhtkond 2023. aastal tegevusmahtude vähenemist võrreldes 2022. aastaga. Tihenenud konkurents ning peamiselt tööjõukulude kasvust tingitud sisendhindade kasv avaldab jätkuvalt survet kasumimarginaalile. Kontserni juhtkond on äärmiselt tihedas konkurentsiolukorras vältinud põhjendamata riskide võtmist, mis võiksid lepingute täitmisel suure tõenäosusega realiseeruda ettevõttele negatiivselt. Fookuses on kontserni püsikulude juhtimine ning aktiivne töö ettevalmistuse ja projekteerimise valdkonnas, et realiseerida oma erialaseid konkurentsieeliseid.

Töötajad

Töötajad ja tööjõukulud

2023. aasta 9 kuuga töötas kontserni emaettevõttes ja tütarettevõtetes kokku keskmiselt 567 inimest, kellest insenertehniline personal (ITP) moodustas 382 inimest. Võrreldes aastataguse perioodiga on töötajate arv vähenenud ca 15%. Peamiselt mõjutab töötajate arvu kontserni taristuehituse valdkonna restruktureerimine.

Töötajate keskmine arv kontserni ettevõtetes (ema- ja tütarettevõtted):

Kontserni 2023. aasta 9 kuu tööjõukulud koos kõikide maksudega moodustasid 19 900 tuhat eurot, eelmise majandusaasta samal perioodil olid tööjõukulud kokku 19 932 tuhat eurot. Jätkuva üldise palgatõusu surve tingimustes on tööjõukulud jäänud töötajate arvu vähenedes eelmise aasta sama perioodiga võrreldavale tasemele.

Nordecon AS-i nõukogu liikmete teenistustasud moodustasid 2023. aasta 9 kuuga 129 tuhat eurot, millele lisandus sotsiaalmaks 43 tuhat eurot (9 kuud 2022: vastavalt 112 tuhat eurot ja 37 tuhat eurot).

Nordecon AS-i juhatuse liikmete teenistustasud moodustasid 2023. aasta 9 kuuga 424 tuhat eurot, millele lisandus sotsiaalmaks 140 tuhat eurot (9 kuud 2022: vastavalt 310 tuhat eurot ja 102 tuhat eurot).

Töö tootlikkuse mõõtmine

Kontsern kasutab põhitegevuse efektiivsuse hindamisel järgmisi töötajate arvule ja nendele makstud töötasudele tuginevaid tootlikkussuhtarve:

Kontserni aruandeperioodi töötajate nominaaltootlikkus suurenes võrreldes eelmise aasta sama perioodiga, suurenemise põhjuseks on peamiselt töötajate arvu vähenemine. Müügitulu langus on põhjustanud tööjõukulude nominaaltootlikkuse vähenemise.

nordecon-aruanne-3q-2023