9. jaanuaril 2013.a. tegi Riigikohtu tsiviilkolleegium kohtumääruse tsiviilasjas 3-2-1-169-12 asjas, kus notar nõudis pooltelt notari tasu lepingudokumendi koostamise eest, kuigi tehingut selle notari juures ei toimunud.
Asjaolude kohaselt broneerisid pooled notari juures notari aja ja palusid ette valmistada lepingudokumendi. Erinevate asjaoludel aga selle tehinguni ei jõutud. Pooltele üllatuslikult edastas notar aga notari tasu arve ja nõudis lepingu ettevalmistamise eest notari tasu.
Riigikohtu tsiviilkolleegiumil tekkis asja läbi vaadates kahtlus, et notari tasu seaduse (NotTS) §-s 30 sätestatud notari tasu tehingu projekti koostamise eest, kui tehingu tõestamist ei järgne, võib olla vastuolus põhiseadusega.
Notari tasu tehingu projekti koostamise eest, kui tehingu tõestamist ei järgne, on NotTS § 30 järgi pool tehingu tõestamise tasust. Tehingu tõestamise tasu suurus sõltub NotTS § 22 järgi üldjuhul tehinguväärtusest.
Tehinguväärtuse määramisel on NotTS § 3 lg 1 järgi üldjuhul aluseks notariaaltoimingu objektiks oleva asja või õiguse väärtus toimingu tegemise ajal. Notari tasu suuruse sidumine tehinguväärtusega on kolleegiumi hinnangul põhjendatud tehingu tõestamise korral, sest notariaadiseaduse (NotS) § 14 järgi vastutab notar oma ametikohustuste süülisest rikkumisest tekkinud kahju eest.
Kolleegiumi hinnangul kui notar koostab tehingu tõestamiseks tehingu projekti, kuid tehingu tõestamist ei järgne, on notar küll osutanud õigusteenust, kuid tehingu tõestamisega kaasnevat vastutust ei järgne. Seetõttu on tehingu projekti koostamine olukorras, kus projekt jääb tõestamata, olemuselt sama nagu õigusnõustamise teenuse osutamine NotS § 33 mõttes.
Riigikohus on leidnud, et notari tasu tehingu projekti koostamise eest võib tähendada võrdsete ebavõrdset kohtlemist, kus dokumendi koostamise eest võib nõuda tasu erinevatel alustel ja määras, milleks ei ole mõistlikku põhjendust.
Lisaks on kolleegium märkinud, et sellisel juhul tasu nõudmine võib riivata ka põhiseaduse §-s 32 sätestatud igaühe omandi puutumatust, arvestades seda, kui suures ulatuses peaks isik tehingu projekti koostamise korral oma varast loobuma, kui tehingu tõestamist ei järgne ja tasu arvutatakse tehinguväärtuse järgi, aga mitte kokkuleppel.
Asja arutamine on üle antud Riigikohtu üldkogule.
Artikli autor on Glikman, Alvin & Partnerid advokaat Pille Pettai.
