Notarite Koja statistikast selgub, et ka tänavu kolmandas kvartalis tehti kinnisasjadega tehinguid viiendiku võrra vähem kui mullu samal ajal ehk langus püsis juba kolmandat kvartalit järjest samal tasemel.
Kui 2022. aasta kolmandas kvartalis tõestasid notarid 61 951 kinnisasjadega tehtud tehingut, siis tänavu kolmandas kvartalis oli neid 19 protsendi võrra vähem ehk 49 937. Kõige enam kukkus tehingute arv Võrumaal, Hiiumaal ja Jõgevamaal – vastavalt 38, 29 ja 28 protsenti. Kõige väiksem oli tehingute arvu langus Ida-Virumaal (üks protsent), Valgamaal (kuus protsenti), Raplamaal ja Viljandimaal (võrdselt 13 protsenti).
Notarite Koja esimehe Merle Saar-Johansoni sõnul tuleneb kinnisasjadega tehtavate tehingute arvu langus suuresti majanduskeskkonna halvenemisest.
„Läinud aasta teises pooles haripunkti saavutanud inflatsioon on praeguseks küll tunduvalt alanenud, kuid üldine ebakindlus majanduses, Euroopa Keskpanga jätkuv intressimäärade tõstmine ning kõrged ehitushinnad pidurdavad endiselt kinnisvaraturu aktiivsust,“ rääkis Saar-Johanson. „Majanduses toimuv on muutnud nii pangad kui ka kinnisvara ostjad ettevaatlikuks, mis on omakorda jahutanud ka kinnisvaraturgu ning kajastub ka notariaalsete kinnisvaratehingute statistikas.“
Notarite kõigi ametitoimingute ja teenuste maht on aastases võrdluses samuti vähenenud, kuid langus on viie protsendipunkti võrra väiksem kui kinnisasjadega tehtavate tehingute puhul ehk 14 protsenti. Toimingute või tehingute kaugtõestamisi videosilla vahendusel oli tänavu kolmandas kvartalis 11 471 ehk vaid kolme protsendi võrra vähem kui aasta tagasi.
Eestis töötab praegu 87 notarit. Notarid töötavad kõigis maakonnakeskustes ning lisaks Narvas, Sillamäel, Räpinas, Otepääl, Sauel ja Elvas, mis teeb notariteenuse kättesaadavaks üle Eesti.
