Eelmisel aastal alanud kinnisvara ostu-müügitehingute vähenemine on tänavu hoogustunud ning seda on igapäevaselt tunda notarite tegevuses, ütles Notarite Koja esimees Merle Saar-Johanson täna Tallinnas toimunud Notarite Koja aastakoosolekul.
Saar-Johansoni sõnul kasvas notaritoimingute arv ülemöödunud aastal jõudsalt, kuid suurem pööre toimus 2022. aasta viimases kvartalis. „Mullune langus aasta kohta oli veel mõõdukas: toimingute arv vähenes 6% ja notariaalsete kinnisvaratehingute arv 9%. Tänavu on tunda süveneva majanduslanguse mõjusid, sest nii jaanuaris kui ka veebruaris kinnitasid Eesti notarid kinnisvaratehinguid üle 20% vähem kui eelmise aasta samadel kuudel. Notaritoimingute arv kokku vähenes mõlemas kuus ligi 11% ning majanduse praegused väljavaated ei tõota olukorra kiiret paranemist,“ ütles Saar-Johanson.
Jätkub kaugtõestamiste võidukäik, sest eelmisel aastal kasvas videosilla teel tehtud ametitoimingute arv 46 285-ni ehk 43%. Ühe notari kohta tegi see keskmiselt üle 500 kaugtõestamise. „Tänu kaugtõestamisele on notaritoimingud nüüd klientidele mugavamad ja jätkame e-teenuste arendamist. See hõlmab muuhulgas kaug- ja hübriidtõestamise täiustamist, samuti abieluvararegistri ja pärimisregistri avalikke teenuseid. Lisaks loodame sel aastal alustada volikirjade registri arendamist, mille kaudu saab kontrollida notariaalsete volikirjade kehtivust,“ lisas Saar-Johanson.
Saar-Johanson märkis, et eelmise aasta positiivne uudis oli notarite hea tulemus rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamisega seotud Moneyvali hindamisel. „Notarid olid ühes finantssektoriga kõige teadlikumad sanktsioonide kohaldamise nõuetest,“ ütles ta.
Notarite Koja aastakoosolekul tervitussõnavõtuga esinenud justiitsminister Lea Danilson-Järg ütles, et notaritel on oluline roll õiguskindluse ja usalduse tagamisel ning seda ka keerulistes oludes. „Oma teenuste ja nõuannetega aitavad notarid luua ja hoida usalduslikke õigussuhteid. Nad on ka elumuutvate sündmuste juures, olgu see esimese kodu ostmine, abielu sõlmimine või pärimismenetluse läbiviimine. Seetõttu on selle ameti puhul lisaks õigusalasele kompetentsile väga oluline ka suhtlusoskus ja hoolivus. Riigi esindajana mõjutab notar ühtlasi ka inimeste usaldust riigi ja õiguskorra vastu. On hea meel tõdeda, et kõiki neid rolle ja ootusi on notarid hästi täitnud ning usun, et täidavad edaspidigi, tagades kindlustunde ka muutlikel aegadel.“
Aastakoosoleku päevakorras olid 2022. aasta majandusaruande kinnitamine, revisjonikomisjoni aruanne, eelarveküsimused ning muud teemad.
Eestis töötab 88 notarit, neist lähiajal alustavad tööd kaks tänavu ametivande andnud uut notarit: Jõhvi notar Diana Lõhmus ja Pärnu notar Märt Paberit. Samuti on teenistusse asunud kolm notarikandidaati: Silja Hansen, Indra Schmidt ja Kristel Tomberg.
Notarid on kõigis maakonnakeskustes ning lisaks Narvas, Sillamäel, Räpinas, Otepääl, Sauel ja Elvas, mis teeb notariteenuse kättesaadavaks üle Eesti.
