Notarite Koda ei toeta finantsinspektsiooni ettepanekut kaaluda eluasemelaenu refinantseerimisega seotud kulude vähendamiseks tehingu notariaalsest tõestamisest loobumist, sest laenu refinantseerimisega kaasnevatest kuludest moodustab notari tasu vähem kui kaks protsenti.
„Tagatiskokkuleppe notariaalse tõestamise nõude kaotamine ei annaks seega laenu refinantseerimisel märkimisväärset rahalist kokkuhoidu, küll aga võtaks see laenusaajalt ära õigusturvalisuse, sest vaid notar selgitab kinnisvara omanikule ka kõiki laenu tagamisega kaasneda võivaid tagajärgi ja riske,“ nentis Notarite Koja esimees Merle Saar-Johanson.
„Oletame, et refinantseeritava laenu summaks on 150 000 eurot. On küll keeruline täpselt öelda, kui palju tuleb panga kliendil maksta laenulepingu ennetähtaegse lõpetamise eest, kuid reeglina paistab see olevat kolme kuu intressi suurusega võrdne summa,“ selgitas ta. „Kui panga marginaal on näiteks 1,8 protsenti ja sellele lisandub kuue kuu euribor 3,873%, siis võiks 150 000-eurose laenu puhul kuuintress olla umbes 700 eurot. Pangale makstav lepingu lõpetamise tasu oleks seega hinnanguliselt 2100 eurot.“
Laenulepingu sõlmimise eest tuleb laenu refinantseerivale pangale maksta veel ka lepingutasu, mis tavaliselt on üks protsent laenusummast, 150 000-eurose laenu puhul niisiis 1500 eurot.
Hüpoteegisumma võiks olla pooleteisekordne laenusumma ehk 150 000 euro suuruse laenu puhul umbes 225 000 eurot. Hüpoteegi üleandmise tehingu sõlmimiseks ei ole alates mullu 1. veebruarist notariaalne vorm enam nõutav, küll aga tuleb hüpoteegipidaja vahetumisel sõlmida notariaalselt tõestatud vormis tagatavate nõuete muutmise kokkulepe.
„Notari tasu sellise kokkuleppe sõlmimisel arvutatakse notari tasu seaduse alusel, mis näeb ette väiksema tasu võtmise kui esmase tagatiskokkuleppe sõlmimisel ehk 10 protsenti esialgsest summast. Seda muu hulgas seetõttu, et kliendi jaoks oleks laenu refinantseerimine odavam,“ märkis Notarite Koja juht. Seega oleks 150 000-eurose laenu puhul notari tasu tagatavate nõuete muutmise eest umbes 60 eurot, millele lisandub käibemaks.
Hinnanguliselt 225 000 euro suuruse hüpoteegi uue hüpoteegipidaja kinnistusraamatusse kandmisel on riigilõiv 87,5 eurot, kinnisvara hindamise akti maksumus on aga keskmiselt 325 eurot.
Järelikult võivad 150 000-eurose laenu refinantseerimisega kaasnevad kulud olla kokku ligi 4100 eurot, millest notari tasu on vähem kui kaks protsenti. „Seega ei ole kuidagi põhjendatud väide, nagu annaks notariaalse tõestamise vorminõude kaotamine laenu refinantseerimisel olulise kulude kokkuhoiu,“ sõnas Saar-Johanson.
