Käsiraamatu “Nõuanded koduostjale. Praktilised nõuanded, kuidas leida unistuste kodu” autor Tõnu Toompark annab nõu koduostmise teemadel.
Uut kodu soetades seisab ostja olulise dilemma ees – kas osta korter või maja. Sageli see põhjapanev laheneb küsimus justkui iseenesest, sest rahakott ei luba kõrgema hinnaga majale mõeldagi. On ju majade hinnad korteritest tavapäraselt kõrgemal ja nii peab ostuotsuse langetama korteri kasuks.
Kui aga rahakott selliseid ületamatuid piire ei sea, tasub ostuotsus hoolikalt läbi mõelda, mille kasuks otsustada.
Asukoht
Mida enam äärelinnast kesklinna suunas liikuda, seda vähemaks jääb majade pakkumine. Samal ajal pakub kesklinna naabrus laiema valiku käe-jala juures asuvaid teenuseid või kaubanduskeskusi, peale selle vaba aja veetmise ja meelelahutamise võimalusi.
Majaostja peab aga mõtlema, kas tal on lähikonnas olemas kõik tema jaoks vajalikud teenused – olgu selleks kaubanduskeskus, kool, lasteaed, ühistransport, spordirajad või treeningsaal.
Valikuvõimalus
Kortereid on arvuliselt rohkem kui maju. Nii on ka korterite müügipakkumiste asukoha ja kvaliteedi skaala oluliselt laiem kui majade valik. Võib arvata, et korteri leidmise protsess võiks olla lihtsam ja ajaliselt lühem kui maja leidmine.
Majade väiksem pakkumine tähendab ka seda, et kui majaostjal on väga spetsiifilised soovid, võib nendele vastava maja leidmine väga keeruliseks kui mitte võimatuks osutuda.
Vara likviidsus
Mida lühemaks perioodiks koduostja uut pesa otsib, seda rohkem peaks ta mõtlema just korteri soetamisele.
Korteri ostmist tasub üürimisele rusikareegli järgi eelistada juhul, kui korterit on plaan omada vähemalt viis aastat. Maja ostmine võiks kõne alla tulla siis, kui koduostja plaanib uues kodus elada kümme ja rohkem aastat. Lühemate perioodide puhul võivad vara soetamise, selle enda tarbeks kohendamise kulud ja hilisemad müügikulud minna ebamõistlikult kõrgeks.
Suurus
Näiteks kolmelapseline pere sooviks ideaaltingimustes vähemalt nelja magamistoaga elamispinda. Koos ühise elutoaga teeb see kokku  vähemalt viietoalise korteri.
Selline suurpere võib olla sunnitud otsustama maja ostmise kasuks, sest nii suurt korterit on väga keeruline leida, sest valdav enamus uutest valminud korteritest on kahe- ja kolmetoalised.
Tahtes suuremat osta korterit, peab vaatama pigem uute arendamises olevate elamute poole. Sageli on arendajaga võimalik teha kokkulepe, et kõrvutipaiknevaid kortereid ühendada üheks suuremaks.
Naabrid
Maja vaieldamatu eelis on privaatsus ja iseotsustamise võimalus.
Korteriomanik peab oma tegemistes märksa enam arvestama all, kõrval ja peal asuvate naabritega, kelle kohalolek näiteks peopidamisele või mürarikkale remondile olulisi piiranguid seab või vähemalt peaks seadma.
Staatus
Majaomaniku staatus on korteriomanikust prestiižikam. Lugupeetavuse annavad majaga seonduvad püsiväärtustele sihitud positiivsed eelarvamused.
Need on pigem emotsionaalsed väärtused, mis aga tegelikult kõigile ühtviisi korda lähevad.
Kokkuvõtteks
Tuleb öelda, et valik maja ja korteri vahel sõltub eelkõige inimesest, tema iseloomust ja valmidusest end pikaks ajaks siduda. Ei ole ühest ei- või jah-vastust, mis on kõigile laiendatav.
Loe pikemalt nii eeltoodud kui muudest nõuannetest käsiraamatust „NÕUANDED KODUOSTJALE”, mille autor on kinnisvarakonsultant Tõnu Toompark. Käsiraamatu saad osta Kinnisvarakooli raamatupoest.
