Käsiraamatu “Nõuanded koduostjale. Praktilised nõuanded, kuidas leida unistuste kodu” autor Tõnu Toompark annab nõu koduostmise teemadel.
Soetatava kodu maksimaalsele hinnale paneb enamasti piiri ette koduostja olemasolev kapital või tema jooksev sissetulek.
Järgnevalt on arvutuste baasil vaadatud, kuidas võiks soetatava kodu ostuhind suhestuda koduostja sissetulekusse ja laenuvõimesse.
Sissetuleku ja ostuhinna suhe
Ostetava kodu võimalikku väärtust kalkuleerides on üks võimalus võrrelda koduostja sissetulekut ja kinnisvara ostuhinda. Võiks siin ju valitseda mingi rusikareegel, kui mitme aastapalga suurust hinda on mõistlik kodu eest maksta, et see üle jõu ei hakkaks käima.
Lääne-Euroopa ja USA teoreetilises kinnisvarakäsitluses soovitatakse, et kodu maksumus võiks olla mitte kallim kui inimese 2–4 aasta sissetulekut. See tähendab, et kui laenuvõtja teenib kuus netopalgana 1500 eurot, on tema aastapalk 12 x 1500 = 18 000 eurot. Seega võiks ostetava kodu maksumus olla maksimaalselt 4 x 18 000 = 72 000 eurot.
Eesti oludes, kus elatustase on madalam, võiks ostetava kodu maksumus olla 4–5, maksimaalselt 6 aastasissetulekut. See tähendab, et 1500-eurose kuusissetuleku puhul võiks ostetava kodu väärtus olla kõige enam 108 000 eurot.
Arvestama peab, et kinnisvara nõuab jooksvaid kulutusi. Seetõttu võib kallima kodu ostmine ja ülevalpidamine muutuda inimese jaoks rahaliselt liiga koormavaks.
Laenuvõime
Enamik koduostutehingutest finantseeritakse eluasemelaenu abil. Järelikult paneb kinnisvara maksimaalsele maksumusele piiri ette koduostja olemasoleva omafinantseeringu ja maksimaalse laenu summa.
Oletame, et koduostja netosissetulek on näiteks 1500 eurot kuus ja tema soov on laenumaksele kulutada igakuiselt mitte rohkem kui 450 eurot, mis on 30% netosissetulekust.
Sellisel juhul on koduostjal aastase intressimäära 5% juures võimalik 30 aastaks võtta laenu 85 000 eurot.
Kui eeldame, et koduostjal on veel olemas omafinantseering 20 000 eurot, on maksimaalne võimalik kinnisvara ostuhind 105 000 eurot.
Aga kui raha on rohkem?
Vahel võib ette tulla, et inimene saab ootamatult suurema summa raha. Ootamatu rahalaev võib saabuda näiteks loteriivõiduna, pigem tõenäolisemalt pärandusena. Kas sellises olukorras peaks ostetava kodu maksumuse piirina arvestama kontol olevat rahasummat või siiski jooksvat sissetulekut?
Vaatamata sellele, et inimene on saanud hetkel suurema summa raha, ei maksa osta liiga kallist kodu. Seda põhjusel, et kallima kodu sisustamise ja jooksva ülalpidamise kulud on samuti kallimad. Kodu ostes oleks äärmiselt mõistlik arvestada, et jooksvad kulud oleksid jõukohased ega kasvaks ühel hetkel üle pea.
Loe pikemalt nii eeltoodud kui muudest nõuannetest käsiraamatust „NÕUANDED KODUOSTJALE”, mille autor on kinnisvarakonsultant Tõnu Toompark. Käsiraamatu saad osta Kinnisvarakooli raamatupoest.
