Käsiraamatu “Nõuanded koduostjale. Praktilised nõuanded, kuidas leida unistuste kodu” autor Tõnu Toompark annab nõu koduostmise teemadel.
Uue kodu ostmisel tuleb sageli mõelda sellele, kuidas ja millal müüa olemasolev eluase. Siin seisab koduostja peaasjalikult küsimuse ees, kas müüa vana kodu enne uue ostmist või talitada vastupidiselt.
Vastava otsuse tegemine sõltub nii koduostja rahakotist kui turukonjunktuurist. Samuti tuleb arvestada maksustamise küsimustega, mis võivad kinnisvaramüüjat oluliselt mõjutada.
Uue kodu ostuks on raha olemas
Olukorras, kus koduostjal on uue kodu ostmiseks raha olemas ja laenuraha kaasama ei pea, on protsess lihtsam. Et vältida vanalt elamispinnalt väljakolimise riski enne, kui uus eluase olemas, tasub alustada esmalt uue kodu leidmisest.
Kui uue elamispinna ost hakkab klaaruma ehk hakkab juba ajaliselt kindlamalt selguma, millal on võimalik uude kodusse sisse kolida, saab vaikselt hakata toimetama vana olemasoleva elamispinna müügiga.
Koduostja peab arvestama, et uude kodusse sissekolimise aega võib pikendada näiteks olukord, kus müüja vabastab ostetud vara alles kuu-kaks pärast ostu-müügilepingu sõlmimist. Oma aja võib veel kulutada näiteks remondi tegemine, sisustamine või mööbli tellimine.
Enne vana müük ja siis uue ostmine
Õhema rahakotiga tuleb tõenäoliselt alustada teisest otsast ehk vana elamispinna müümisest, et seeläbi luua ressursid uue kodu sissemaksu jaoks.
Kui koduotsija leiab enda olemasolevale eluasemele ostja, tuleb saadud müügihinnast kustutada selle olemasolul eluasemelaenu jääk. Loodetavasti on müügihind eluasemelaenu jäägist kõrgem ja nii jääb koduostjale mingi osa, millest piisab uue kodu omafinantseeringu jaoks.
Olemasoleva kodu müügil võib olla mõistlik proovida sõlmida müügileping selliselt, et uue kodu otsija saab oma vanal elamispinnal veel võimalikult kaua sees elada. Nii saab vältida mitmekordset kolimist ja lühendada vahepealset üüriperioodi pikkust. Üks võimalus ajutisele üüripinnale kolimist vältida võib olla pöörduda ajutiselt tagasi vanematekodusse.
Turukonjunktuur
Olemasoleva kodu müümist ja alles selle järel uue ostmist võiks kaaluda olukorras, kus kinnisvarahinnad langevad. Sellisel juhul saab koduotsija teoreetiliselt müüa endale kuuluva kinnisvara kõrgema hinnaga ja hinnalanguse järel osta turult madalama hinnaga uue kodu asemele. Praktikas ei pruugi selline hinnapõhjade või -tippude tabamine väga hästi õnnestuda. Selle üks põhjus on asjaolu, et tavapäraselt on kinnisvara hinnamuutused üsna aeglased.
Kui aga kinnisvara hinnad langemise asemel hoopis kerkivad, võib juhtuda nii, et inimene müüb suure vaevaga olemasoleva eluaseme ja alles siis selgub tõsiasi, et muud kinnisvarahinnad on eest ära sõitnud ning koduostja ei suuda endale uut kodu asemele osta. Siingi aitab ainult see, kui koduostja on end enne tehingutesse tormamist piisavalt harinud ja selgeks teinud, milline on kinnisvaraturu konjunktuur.
Maksuaspekt on oluline
Uue kodu ostmisel ja vana müümisel tuleb arvesse võtta maksuaspekt. Tulumaksu vabastus kehtib alalise elukoha müümisele. Seega kui inimene müüb vana elukoha selle järel, kui ta on juba uude kodusse sisse kolinud, võib teda ähvardada vana korteri müügist saadud kasumi tulumaksustamine.
Kindlasti tuleb maksustamine mängu olukorras, kus inimene ostab uue eluaseme ja hakkab seejärel vana müüma ning annab müügiperioodiks vana eluaseme üürile. Kui eluase on oma koduks olemise järel üürile antud ja seejärel müüakse, on vaieldamatult selge, et tegemist ei ole maksuvaba kodu müümisega.
Loe pikemalt nii eeltoodud kui muudest nõuannetest käsiraamatust „NÕUANDED KODUOSTJALE”, mille autor on kinnisvarakonsultant Tõnu Toompark. Käsiraamatu saad osta Kinnisvarakooli raamatupoest.
