Jätkame KV.EE rubriigiga, kus anname nõua, kuidas müüa kinnisvara. Eelmisel korral kirjutasime läbirääkimiste protsessist. Täna alustame müügitehingu vomistamise kirjeldamist lähtuvalt erinevatest finantseerimisskeemidest.
Laenuta müüja ja laenuta ostja
Sageli on kinnisvaratehingu kolmandaks osapooleks pank. Kui seda siiski ei ole ja kinnisvaramüüja müüb hüpoteegita (st laenutagatiseks mitteoleva) vara müüjale, kes finantseerib ostu omavahenditest (st ilma pangalaenuta), siis on asi lihtne.
Laenuta müüja ja laenuta ostja pöörduvad notaribüroo poole, esitavad andmed tehingu kohta ning sõlmivad lepingu. Kolmandaid osapooli sellesse tehingusse kaasata ei ole vaja.
Pisut keerulisemaks läheb olukord siis, kui ostja soovib ostu finantseerida laenuga.
Notari deposiitkonto
Vaadates siin müügiprotsessi eelkõige läbi müüja pilgu peab mainima, et müüja huvides on, et too müügisumma laekuks müüjale enne tehingute. Siis saab ta kindel olla, et raha on „kodus“ ja sellest ilma ei jää.
Arusaavavalt ei pruugi seesugune olukord ostjale meeldida. Tema küsimus on, et mis siis saab, kui tema kogu raha ära maksab ja tehing notaribüroos siiski kinnitamata jääb?
Kumbagi osapoole huvides ei tohiks olla raha kohvriga notaribüroos ühe tooli juurest jalaga teise juurde lükata. See ei ole turvaline.
Et raha enne tehingut ülekandmise riski mitte võtta on mõistlik ostjal ostusumma kanda enne tehingu tegemist notari deposiitkontole.
Enne tehingu vormistamist kontrollib notar, kas raha on deposiitiarvele laekunud. Kui seda juhtunud ei ole, siis jääb tehingu vormistamine katki. Kui raha on laekunud ja leping siiski sõlmimata jääb, siis tagastab notar raha ostjale.
Kui tehing ilusti sõlmitud ja leping allkirjad saab, siis kannab notar deposiiti laekunud ja lepingus ettenähtud summa paari päeva jooksul müüjale üle.
Seega on välistatud risk, et üks või teine pool petta saab. Tõsi – notari deposiidi kasutamine on tasuline teenus, kuid selle tasu suurus ei ole selline, mis kaaluks üle riskid, mis seostuvad kinnisvaratehingutes liikuvate suurte rahasummadega.
Soovitused
- Kui mõlemad tehingupooled ei ole ei laenu ega hüpoteegiga seotud, siis tuleb lepingu sõlmimise aja saamiseks pöörduda otse notaribüroo poole.
- Rahade liigutamiseks on mõistlik kasutada notari deposiiti, mis garanteerib mõlemale poolele turvalisuse.
- Ära nõustu lepingu sõlmimisel ettepanekutega stiilis: „Kirjutame lepingusse nii, ega tegelikult teeme hoopis…“
Nõuanderubriigi järgmises peatükis kirjutame müügitehingu protsessist olukorras, kus müüja ei ole laenuga seotud, kuid ostja soovib ostu finantseerida laenuga.
Vaata lisaks, mida soovitavad KV.EE nõuanded või konkreetsemalt postituste sarja “Kuidas müüa kinnisvara“.
Eelmised nõuanded sarjast “Kuidas müüa kinnisvara“
- Nõuanne: Kuidas müüa kinnisvara – ülesandepüstitus
- Nõuanne: Kuidas müüa kinnisvara – müügihinna määramine (1. osa)
- Nõuanne: Kuidas müüa kinnisvara – müügihinna määramine (2. osa)
- Nõuanne: Kuidas müüa kinnisvara – valdus ja kahe korteri lõks
- Nõuanne: Kuidas müüa kinnisvara – müügi asemel väljaüürimine (1/3 osa)
- Nõuanne: Kuidas müüa kinnisvara – müügi asemel väljaüürimine (2/3 osa)
- Nõuanne: Kuidas müüa kinnisvara – müügi asemel väljaüürimine (3/3 osa)
- Nõuanne: Kuidas müüa kinnisvara – müüa ise või maakleri kaudu
- Nõuanne: Kuidas müüa kinnisvara – kuidas leida maakler
- Nõuanne: Kuidas müüa kinnisvara – maaklerteenuse lepingud (1/3 osa)
- Nõuanne: Kuidas müüa kinnisvara – maaklerteenuse lepingud (2/3 osa)
- Nõuanne: Kuidas müüa kinnisvara – maaklerteenuse lepingud (3/3 osa)
- Nõuanne: Kuidas müüa kinnisvara – kuidas vormistada kuulutus (1/2)
- Nõuanne: Kuidas müüa kinnisvara – kuidas vormistada kuulutus (2/2)
- Nõuanne: Kuidas müüa kinnisvara – kuidas leida ostja (1/2)
- Nõuanne: Kuidas müüa kinnisvara – kuidas leida ostja (2/2)
- Nõuanne: Kuidas müüa kinnisvara – ruumide ettevalmistamine
- Nõuanne: Kuidas müüa kinnisvara – läbirääkimised ostjaga
